“Heade eelduste looja”

Uudiste arhiiv

Vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord

Kord kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 27 lõike 5 ja haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määruse nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“ § 2 lõike 1 alusel.
§ 1. Üldsätted

(1) Antud korraga sätestatakse õpilase Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse vastuvõtmise tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord.

(2)  Hariduslike erivajadustega õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja kord sätestatakse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamise korras.

(3)  Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 1.–9. klassi õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele see on elukohajärgne kool. Kooli võetakse vastu ka teised isikud, kui koolis on vabu õppekohti.

(4)  Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.

(5)  Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor.

(6)  Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli veebilehel.

(7)  Kooli vastuvõtu tingimusi ja korda ei muudeta teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas 1. märtsist järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik vastuvõtu tingimuste ja korra seadusega või selle alusel antud määrusega kooskõlla viimiseks.

(8)  Euroopa koolist tulnud õpilane asub õppima selles klassis, mis vastab Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas.

§ 2. Taotlus isiku vastuvõtmiseks 1. klassi

(1) 1. klassi võetakse õpilasi, kes on jooksva aasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks. (PGS § 9 lg 2)

(2)  Vanema taotlusel võetakse 1. klassi vastu koolikohustuslikust east nooremaid lapsi, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ja soovitanud kooli õppima asumist ning vanem on valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 1. maid. Kui vanem teavitab valla- või linnavalitsust õppima asumise soovist pärast käimasoleva aasta 1. maid, võib elukohajärgne kool võtta selle lapse õpilaseks vastu vaba õppekoha olemasolul koolis. (PGS § 7 lg 5)

(3) 1. klassis võib direktor  käskkirja alusel avada piisava arvu õpilaste  olemasolul 2 õppesuunda: üld-aineõpetusliku õppesuuna  ja Gaia hariduse õppesuuna.

1. klasside avamisel lähtub direktor konkreetse õppeaasta õpilaste üldarvust ja  rahalistest ressurssidest. 

3.1. Üld-aineõpetuslikul õppesuunal õpitakse 1. kooliastmel süvendatult matemaatikat, inglise keelt (alates 2. klassist), loodusõpetust, eesti keelt, lisaks robootikat, malet ja liiklust.  

1. ja 2. klassis on õppetöö korraldamise aluseks valdavalt üldõpetuslik lähenemine, millest tulenevalt on õppimisprotsess kavandatud teemade kaupa ning   ainetevahelise lõiminguna. Teemad võivad olla aineteülesed (nt väärtuskasvatusteemad, suvest kooli, kes me oleme, jõuluootus, aeg, minevik, jne) kui ka konkreetsemad, sageli loodusest lähtuvad teemad (nt sügis pargis, veeringlus, lemmikloomad jne.) Samm-sammult minnakse üle aineõpetuslikule õppeviisile sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest ja valmisolekust riiklikus õppekavas nõutud õpiväljundite saavutamiseks.

Lisaks ainealastele õpitulemustele keskendutakse laste pädevuste ja oskuste, sh õpioskuste, meeskonnatööoskuse, analüüsi- ja esinemisoskuse arendamisele. Õppetöö ja seda toetava mitmekesise huvitegevusega taotletakse, et õpilane peab lugu oma perekonnast, klassikaaslastest, koolist, kodumaast; on viisakas ja sõbralik; oskab vältida ohtlikke olukordi, kutsuda abi, ohutult liigelda; täidab lubadusi; hoiab loodust; oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme.  

3.2 Gaia hariduse õppesuunal õpitakse riikliku õppekava alusel rõhuasetusega loodusõpetusel ja  pärimuskultuuril. Esimesest klassis alustatakse inglise keele õppimist. Õpitakse praktiliste tegevuste kaudu, tähtsustatakse õuesõpet ja  projektõpet. Lisaks õpitakse robootikat, osaletakse mudislaskoori ja rahvatantsurühma töös. Lapse arengut toetavad ka  lastejooga ja liikumisring. 

Kuna Gaia haridus põhineb inimese ja looduse harmoonilise kooseksisteerimise põhimõtetel, millele viitab ka  nimi Gaia (kreeka keeles Maa), on õppetöö läbiviimisel  rõhuasetus jätkusuutliku arengu teemadel,  järgitakse Eesti rahvakalendri traditsioone,  tutvustatakse erinevate kultuuride ning religioonide tavasid ning antakse lapsele võimalus tundma õppida, väärtustada ning austada maailma mitmepalgelisust.

Peamised väärtuspõhimõtted kajastuvad skeemis: Mina = Maailm ja Vabadus = Vastutus, s.t, et õpetus toetab sellise inimese kujunemist, kes tunnetab end Maa (Gaia) kodanikuna. Inimene on oma valikutes alati ja tingimusteta vaba, kuid selle vabadusega kaasneb vastutus nii enda kui Maa eest.

(4) Esimesse klassi vastuvõtmiseks esitab vanem p 1 kehtestatud vormis kooli kantseleisse (võib esitada ka digitaalselt info@poltsamaa.edu.ee )  alates 2.märtsist  kuni 16.märtsini taotluse, märkides ühtlasi ära õppesuuna. Hiljemalt 20. augustiks lisab vanem järgmised dokumendid :
  1. sisseastuja isikut tõendava dokumendi (sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja;           
  2. vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
  3. ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolu;
  4. koolivalmiduskaardi, mille väljastab lasteaed, kus laps läbis lasteasutuse  õppekava/tõend alushariduse õppekava läbimise kohta;                                                                                                   
  5. õpilaspiletipildi, kui vanem taotleb õpilaspiletit.

(4)  Sisseastuja ja vanema isikut tõendavast dokumendist saab ärakirja ametlikult kinnitada kooli sekretäri juures, kes vormistab originaaldokumendi põhjal ametlikult kinnitatud ärakirja.  

(5)  Vanem ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral.

(6)  Taotluse vorm on kättesaadav kooli veebilehel: www.poltsamaa.edu.ee/dokumendid/blanketid

(7)  Kool lähtub esimesete klasside komplekteerimisel  lisaks  p 3 esitatud põhimõtetele ka taotluste laekumise järjekorrast ning poiste ja tüdrukute arvu tasakaalust. Võimaluse korral arvestame ühe  nn pinginaabri valiku soovi, kui see on taotlusele märgitud.  

(8) Märtsis ja aprillis toimuvad koolieelikutele ja nende vanematele kooliga tutvumise päevad. Täiendav info edastatakse kooli kodulehel.

(9)  Lapsevanem (eestkostja) võib taotleda Jõgevamaa Nõustamiskomisjonilt lapse koolikohustuse täitmise edasilükkamist ühe õppeaasta võrra. Koolikohustuse täitmise edasilükkamise aluseks on lapse tervise seisund. Lapsevanem (eestkostja) saab nõustamiskomisjonile esitada avaldust alates jooksva aasta 1. märtsist. Lõpliku otsuse lapse koolikohustuse täitmise edasilükkamise kohta teeb nõustamiskomisjon hiljemalt 31. augustiks. (PGS § 9 lg 3; Koolikohustuse täitmise edasilükkamise tingimused ja kord. Sotsiaalministri 12. augusti 2010. a määrus nr 49 )

(10)  Põltsamaa Ühisgümnaasium võimaldab teatud erivajadustega õpilastel õppida elukohajärgses koolis haridus- ja teadusministri  kehtestatud tingimustel. Vastavate tingimuste puudumisel korraldab õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest õpilase elukohajärgne vald või linn nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt. (EHS § 7, PGS § 48, § 49).

§ 3. Taotlus isiku vastuvõtmiseks põhikooli klassidesse (2.–9. klass)

(1) Põhikooli klassi vastuvõtmiseks esitab vanem taotluse lisas 2 kehtestatud vormis kooli kantseleisse, millele lisab:
  1. sisseastuja isikut tõendava dokumendi (sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja;
  2. vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
  3. väljavõtte õpilase tervisekaardist;
  4. ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
  5. direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi hinnetega, kui õpilane on eelmisest koolist arvatud välja õppeveerandi kestel;
  6. õpilaspiletipildi, kui vanem taotleb õpilaspiletit.
(2) Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab taotlusele välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.

(3) Sisseastuja ja vanema isikut tõendavast dokumendist saab ärakirja ametlikult kinnitada kooli sekretäri juures, kes vormistab originaaldokumendi põhjal ametlikult kinnitatud ärakirja.

(4) Vanem ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral.

(5) Taotluse vorm on kättesaadav kooli veebilehel: www.poltsamaa.edu.ee/dokumendid/blanketid

(6) Õpilane jätkab uues õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

(7) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:
  1. välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;
  2. isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;
  3. isiku puhul, kes on eelnevalt õppinud lihtsustatud õppes ja soovib õpinguid jätkata põhikooli riikliku õppekava järgi;                                                                 
  4. isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega;
(8)  Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

§ 4. Taotlus isiku vastuvõtmiseks gümnaasiumi 10. klassi

(1)Taotluse  vormi ( vt  www.poltsamaa.edu.ee )  kooli direktori nimele esitab 10. klassi sisseastuja kooli sekretärile 1. maiks.

(2) Õpilane, kes arvati nimekirja, esitab 27. juuniks kooli kantseleisse (Veski 5) § 5 nimetatud dokumendid.

(3) Kool võib õpilaste avalduste alusel avada viis õppesuunda. Kõikides suundades õpitakse riikliku õppekava kohustuslikke aineid etteantud mahus.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on 2014/2015. õppeaastast lisaks heale akadeemilisele haridusele võimalik omandada koostöös Tartu Kutsehariduskeskusega IT-süsteemide spetsialisti või ärijuhtimise eelkutseõppe tunnistus.

Küberkaitse õppesuuna õppeainete õpetamisel teeb kool koostööd Kaitseväe Küberkaitse Üksuse, Kaitseväe Jõgeva Maleva, Riigi Infosüsteemide Ameti, Kaitseministeeriumi, NATO küberkaitsekoostöö keskusega, Tartu Ülikooliga ning Tallinna Polütehnikumiga, kelle spetsialistid käivad ka koolis tunde läbi viimas.

Infotehnoloogia, majandus-ettevõtlussuuna ja küberkaitse õppesuuna praktilised eksamid võrdsustatakse gümnaasiumi kohustusliku koolieksamiga. 

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on järgmised õppesuunad:

1.Küberkaitse õppesuund: lisaks põhiainetele on õppekavas järgmised õppesuuna kurused: riigikaitse (teooreetiline ja praktiline kurus), robootika ja programmeerimine, tekstitöötlus ja tabelarvutus, joonestamine ja 3D- modelleerimine, erialane inglise keel (e-kursus) ning küberkitse 4 kursust: infoühiskond, turvalise võrgunduse alused, digiturvalisus ja krüptograafia ja mehhatroonika, sh praktiline drooniõpetus. 

Käiakse õppekäikudel NATO küberkaitsekoostöö keskuses, e-Estonia Showroomis, Riigi Infosüsteemide Ametis, Santa Monica Network`is, Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis.

Küberkaitse õppesuunas õppijal on võimalus sooritada test ning omandada  rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaat (MTCNA), mis loob head eeldused küberkaitse või infotehnoloogia eriala õppimise jätkamiseks kõrgkoolis ning annab võimaluse valida kaitseväes endale meelepärane väeosa. https://sites.google.com/a/poltsamaa.edu.ee/pueg-avatud-uksed-2015/oppesuunad/kueberkaitse-oppesuund

2.Reaal-infotehnoloogia õppesuund: lisaks põhiainetele on õppekavas infotehnoloogia kursused: masinjoonestamine, arhitektuur ja 3D-modelleerimine, sh SolidEdge programmi õppimine, tekstitöötlus ja tabelarvutus, kontoritarkvara ja pilveteenused, arvutigraafika, arvutite riistvara ja lisaseadmed, robootika, programmeerimine ja rakenduste loomine ning erialane inglise keel (e-kursus). 

Lõputööna koostatud ja Tartu KHK komisjoni ees kaitstud arvutite koostetehnoloogia projekti arvestatakse 12. klassi kohustusliku koolieksamina. Lisaks õpitakse karjääri planeerimise ja ettevõtluse ning majanduse aluseid (KESA moodul 140 h). Lõpetajad saavad IT-süsteemide spetsialisti eelkutseõppe tunnistuse, mis annab head eeldused õpingute jätkamiseks infotehnoloogia erialadel. 
https://sites.google.com/a/poltsamaa.edu.ee/pueg-avatud-uksed-2015/oppesuunad/reaal-informaatika-oppes

3. Majandus-ettevõtlussuund: lisaks põhiainetele on õppekavas järgmised õppesuuna kurused: kodumajandus ja ärietikett, inimene ja õigus, raamatupidamisprogrammi õppimine, karjääri planeerimise ja ettevõtluse ning majanduse alused (KESA moodul 140h), äriplaani koostamine ning erialane inglise keel (e-kursusena). 

Lõputööna koostatud ja Tartu KHK komisjoni ees  kaitstud äriplaani arvestatakse 12. klassi kohustusliku koolieksamina. Lõpetajad saavad ärijuhi eelkutseõppe tunnistuse, mis annab head eeldused õpingute jätkamiseks majanduserialadel. https://sites.google.com/a/poltsamaa.edu.ee/pueg-avatud-uksed-2015/oppesuunad/ettevotluse-aerijuhtimise-oppesuund

4. Reaal-loodusainete õppesuund: lisaks põhiainetele on õppekavas järgmised looduained: rakendusbioloogia, biokeemia, elementide keemia, praktiline keemia, joonestamine ja 3D-modeleerimine, programeerimine, kontroritarkvara ja pilveteenused, tekstitöötlus ja tabelarvutus. Osaledes looduslaagris, läbitakse praktilise bioloogia kursus. Osalemine keemiaringi ja kõrgkooli teaduskooli töös ning vabariiklikel olümpiaadidel arvestatakse valikkursusena.

5. Muusikasuund: lisaks põhiainetele õpilatkse muusikaaineid: põhipill, ansambel, improvisatsiooni teooria, solfedžo jt.  http://poltsamaamuusik.webs.com/  Osaletakse lauluvõistlustel ning lõputööna toimub meeskonnatööna kontsert.

Valikkursustena arvestatakse puhkpilliorkestris, laulukooris või -ansamblis, tantsu- ja/või näiteringis osalemine. Lõpetajad saavad head eeldused õpingute jätkamiseks kultuurierialadel.

Muusikasuunas saavad õppida kõikide suundade õpilased.

(4) 10. klassi vastuvõtmist võib taotleda põhihariduse omandanud või sellele vastava välisriigi haridustaseme omandanud isik olenemata tema rahvastikuregistrijärgsest elukohast.

(5) 10. klassi vastuvõtmiseks esitab sisseastuja või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem  taotluse lisas 3 kehtestatud vormis kooli kantseleisse, millele lisab:
  1. sisseastuja isikut tõendava dokumendi (sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja;
  2. kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
  3. ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist;
  4. sisseastuja põhihariduse omandamist tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
  5. õpilaspiletipildi, kui sisseastuja taotleb õpilaspiletit;
  6. muusikasuuna astujad ka muusikakooli lõputunnistuse või tõendi muusikakoolis õppimise kohta.
(6)  Sisseastuja isikut tõendavast dokumendist ja põhihariduse omandamist tõendavast dokumendist saab ärakirja ametlikult kinnitada kooli sekretäri juures, kes vormistab originaaldokumendi põhjal ametlikult kinnitatud ärakirja vastavalt „Haldusmenetluse seaduses“ § 24 sätestatud nõuetele ja tingimustel.

(7)  Sisseastuja ei pea taotlusele lisama oma isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral.

(8)  Õpilane, kes välisriigis viibimise tõttu, sealhulgas vanemaga välislähetuses kaasas viibides, või muul kooli poolt mõjuvaks loetud põhjusel ei saa täita gümnaasiumi vastuvõtu tingimusi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras ettenähtud ajal või viisil, võib kokkuleppel kooliga täita vastuvõtutingimused üldisest korrast erineval ajal või viisil. Tingimuste täitmise aja ja viisi lepivad kokku kool ja õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem hiljemalt 30. juuniks.

§ 5. Teadmiste ja oskuste hindamise kord gümnaasiumi 10. klasside moodustamisel

(1)Kõik Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 10. klassi kandideerijad sooritavad põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemustest lähtuva akadeemilise testi. Testi ajaline pikkus on 60 min ning see sisaldab  eesti keele ja kirjanduse, matemaatika, inglise keele ja silmaringi küsimusi.

Vastuvõtukomisjonil on õigus kooliesindaja põhjendatud soovituse alusel vabastada õpilane testi sooritamisest.

(2)Muusikasuunda  soovijatele toimuvad erialakatsed – solfedžo ja eriala.

 (3)   Testi tulemuste põhjal koostatakse õpilaste nimekiri nimekiri, mis avaldatakse 10 tööpäeva jooksul kooli veebilehel.

(4) Kui gümnaasiumisse astuda soovijate arv on suurem kui õpilaskohtade arv koolis, siis võetakse õpilased vastu pingerea alusel vastavalt akadeemilise testi tulemusele. Võrdsete tulemuste korral arvestatakse õpilaste põhikooli eesti keele lõpueksami tulemust punktides, vajadusel lisaks põhikooli matemaatika lõpueksami tulemust punktides.

(5)   Tutvumaks õpilase õppimissoovi ja karjäärivisiooniga võidakse vajadusel läbi viia motivatsioonivestlus.

 (6) Õpilast, kes pole 27. juuniks esitanud kooli kantseleisse vajalikke dokumente, ei kanta PÜGi õpilaste nimekirja ning direktoril/vastuvõtukomisjonil on õigus nimetada vabanenud kohale uus õpilane.

(7)   Vaieldavad juhtumid lahendab kooli direktsioon, otsused protokollitakse.

(8)  Täpsem info tulemuste kohta on kättesaadav kooli kantseleis alates 10. augustist. Vastuvõetud õpilaste nimekirja kinnitab direktor käskkirjaga 1.septembrks

§ 6. Taotlus isiku vastuvõtmiseks gümnaasiumi 11. ja 12. klassi

(1)      Vastuvõtt gümnaasiumisse toimub vabade kohtade olemasolul.

(2)      Gümnaasiumisse vastuvõtmiseks esitab sisseastuja või piiratud teovõimega sisseastuja puhul vanem taotluse lisas 4 kehtestatud vormis kooli kantseleisse, millele lisab:
  1. sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja;
  2. kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja;
  3. sisseastuja põhihariduse omandamist tõendava dokumendi  ametlikult kinnitatud ärakirja;
  4. väljavõtte õpilase tervisekaardist;
  5. ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
  6. direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse/õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva kursuse hinnetega, kui õpilane on eelmisest koolist arvatud välja õppeveerandi kestel;
  7. õpilaspiletipildi, kui sisseastuja/vanem taotleb õpilaspiletit;
(3)      Sisseastuja isikut tõendavast dokumendist ja põhihariduse omandamist tõendavast dokumendist saab ärakirja ametlikult kinnitada kooli sekretäri juures, kes vormistab originaaldokumendi põhjal ametlikult kinnitatud ärakirja vastavalt „Haldusmenetluse seaduses“ § 24 sätestatud nõuetele ja tingimustel.

(4)      Sisseastuja ei pea taotlusele lisama enda isikut tõendavat dokumenti digitaalallkirjaga kinnitatud taotluse esitamise korral.

(5)      Taotluse vorm on kättesaadav kooli veebilehel: www.poltsamaa.edu.ee

(6)      Õpilane jätkab uues õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

(7)       Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:
  1. välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;
  2. isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;
  3. isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega;
  4. kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku puhul, kes soovib jätkata keskhariduse omandamist gümnaasiumis.
(8)      Kui õpilane on lahkunud välisriiki gümnaasiumiastmel õppides, siis on tal välisriigist tagasipöördumisel õigus jätkata õpinguid samas koolis. Kui õpilane on lahkunud välisriiki I–III kooliastmel õppides ja ta soovib välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid gümnaasiumiastmel, siis toimub õpilase vastuvõtt gümnaasiumi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud tingimustel.

§ 7. Õpilase kooli vastuvõtmisest või kooli vastuvõtmisest keeldumisest teavitamise kord

(1)   Õpilane arvatakse kooli õpilaste nimekirja direktori käskkirjaga.

(2)   Direktori käskkirja väljavõte saadetakse taotluse esitanud isikule taotluses esitatud e-kirja aadressile või selle puudumisel taotluses märgitud postiaadressile viie tööpäeva jooksul arvates käskkirja väljastamisest.

(3)   Kooli mitte vastuvõetud isikuid teavitatakse kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist. Direktori tehtud otsuse vaidlustamine toimub vastavalt „Haldusmenetluse seaduses“ sätestatud tingimustel ja korras.

§ 8. Õpilase lahkumise/ koolist väljaarvamise kord (PGS § 28)

(1)   Õpilane arvatakse koolist välja:
  1. kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;
  2. kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt taotlust;
  3. kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
  4. kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
  5. kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
  6. kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
  7. kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»;
  8. kui õpilane mittestatsionaarses õppes õppides ei ole viie järjestikuse õppenädala jooksul õppetööle ilmunud, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
  9. kui õpilane omandas haridust koolis, mis korraldab õpet vanglas või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis ning ta vabastati vanglast või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaeg lõppes;
  10. kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
  11. õpilase surma korral.
(2) Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem esitab hiljemalt 30. juuniks kooli direktorile taotluse õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal. Õpingute jätkamisel Eestis asub õpilane õppima klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel võib õpilane vajaduse korral jätkata õpinguid madalamas klassis.

(3) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatut.

(4) Enne kooli lõpetamist õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale vastava taotluse alusel:
  1. ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
  2. väljavõtte õpilase tervisekaardist;
  3. direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;
  4. kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse või õpinguraamatu ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.
(5) Dokumendid väljastatakse, kui õpilane on tagastanud koolile tema kasutusse antud õpikud ja töövahendid (materiaalselt vastutavate koolitöötajate poolt allkirjastatud lahkumisleht).

(6) Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele lõputunnistuse ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel väljavõtte õpilase tervisekaardist.

§ 9. Õpilase üleminek ühest koolist teise

(1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.

(2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:
  1. välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;
  2. isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;
  3. isiku puhul, kes on eelnevalt õppinud lihtsustatud õppes ja soovib õpinguid jätkata põhikooli riikliku õppekava järgi;
  4. isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega;
  5. kutseõppeasutuse pooleli jätnud isiku puhul, kes soovib jätkata keskhariduse omandamist gümnaasiumis.
(3) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsioonis sätestatut. Õpilane asub õppima selles klassis, mis vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud võrdlustabelile vastab Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas.

§ 10. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine

(1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.

(2) Kui õpilane on lahkunud välisriiki gümnaasiumiastmel õppides, siis on tal välisriigist tagasipöördumisel õigus jätkata õpinguid samas koolis. Kui õpilane on lahkunud välisriiki I–III kooliastmel õppides ja ta soovib välisriigist tagasipöördumisel jätkata õpinguid gümnaasiumiastmel, siis toimub õpilase vastuvõtt gümnaasiumi kooli vastuvõtu tingimustes ja korras sätestatud tingimustel.

(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.

§ 11. Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel

(1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

(2) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli võetakse isik vastu, lähtudes sellekohasest kohtuotsusest või -määrusest.

(3) Kooli pidaja või kooli pidaja volitusel kehtestab direktor kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks.

§ 12. Rakendussätted

(1)   Kord jõustub 22.02.2017.