Uudised

Õpetajad õpivad ja katsetavad tõenduspõhiseid õpistrateegiaid 24. november Helis Rosin

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 1.-6. klassi õpetajad alustasid novembris Tallinna Ülikooli koolitaja Merike Saare juhtimisel professionaalse arengu programmiga „Uuriv õpetaja ja õpistrateegiad“.


Eesmärgiks on võimaldada õpetajatel täiendada oma teadmisi tõenduspõhistest õpetamisstrateegiatest ning innustada neil neid oma töös teadlikumalt kasutama. Luubi all on pikaajalise meeldejätmise seisukohalt neli olulist strateegiat: vaba meenutamine, vahelduvõpe, hajutatud õpe ja stressihoiakute ümberhindamine ehk mõttemallide muutmine. Õpetajad viivad selle õppeaasta jooksul oma õpilastega läbi ka eksperimente, mille käigus testivad õpilaste peal erinevate õpistrateegiate mõju.

Merike Saar: „Uuriva õpetaja õpiringid töötati välja õpetajate ning teadlaste koostööna neljas riigis: Eestis, Hispaanias, Serbias ja Portugalis, kus seda katsetasid 100 õpetajat, nende seas veebipõhiselt 36 õpetajat Eestimaa eri paigust. Põltsamaa Ühisgümnaasium on aga esimene, kes on võtnud ette üle kooli I ja II kooliastmes rakendada uuriva õpetaja lähenemisviisi, kasutades ajuteadusest tulenevaid tõenduspõhiseid strateegiaid.“

2023.–2024. õppeaasta jooksul toimub kolm koolitust Merike Saarega ning koolituste vahelisel ajal õpiringid õppejuhi Kadri Suniga. Õpiringides arutatakse koos koolituse teemad läbi ning õpetajad jagavad kolleegidega oma kogemusi strateegiate kasutamisest, eksperimentide kavandamisest ja läbiviimisest.

„Osalesin ise veebipõhiselt eelmisel aastal sarnases õpitubade programmis. Mind kõnetas see, et valitud strateegiad pärinevad õppimisteadusest, kus on ühendatud kognitiivne psühholoogia, neuroteadused ja haridus. Õpitoad aitasid mul paremini aru saada sellest, kuidas õppimine toimub ja katsetada õpetamisviise, mis aitavad õppimist tõhustada. Väga põnev oli eksperimente läbi viia ning analüüsida ja tuunida enda õpetamisviise!“ ütles PÜGi 1.-6. klasside õppejuht ja endine inglise keele õpetaja Kadri Suni.

Merike Saare sõnul tõid eelmistes õpitubades osalenud õpetajad eriti kasulikuna välja töötubade tegeliku mõju õpetamispraktikale: tutvustatud õpistrateegiate kohene kasutamine, nende mõju uurimine ning ühine analüüs koos kogemuste vahetamisega aitas muuta sellised strateegiad igapäevase töö osaks. „Tajuti ka õpilaste suurt huvi uusi strateegiaid proovida ja uurimises kaasa lüüa, sest koolinoori vaimustas mõte, et ka õpetaja õpib ja soovib õppimist tõhusamaks muuta.“

Põltsamaa õpetajad osalevad omakorda Tallinna Ülikooli uuringus, mis aitab välja selgitada uuriva õpetaja ja õpistrateegiate õpiringide tõhusust. Uuritakse, mil määral taoline professionaalse arengu programm aitab kaasa õpetamisanalüütika kasutamisele. Uuritakse, kas õpetamispraktikad muutuvad tõenduspõhisemaks ja kas andmete kogumine enda õpetamispraktikate kohta muutub teadlikumaks.

Eesmärgiks on võimaldada õpetajatel täiendada oma teadmisi tõenduspõhistest õpetamisstrateegiatest ning innustada neil neid oma töös teadlikumalt kasutama. Luubi all on pikaajalise meeldejätmise seisukohalt neli olulist strateegiat: vaba meenutamine, vahelduvõpe, hajutatud õpe ja stressihoiakute ümberhindamine ehk mõttemallide muutmine. Õpetajad viivad selle õppeaasta jooksul oma õpilastega läbi ka eksperimente, mille käigus testivad õpilaste peal erinevate õpistrateegiate mõju.

Merike Saar: „Uuriva õpetaja õpiringid töötati välja õpetajate ning teadlaste koostööna neljas riigis: Eestis, Hispaanias, Serbias ja Portugalis, kus seda katsetasid 100 õpetajat, nende seas veebipõhiselt 36 õpetajat Eestimaa eri paigust. Põltsamaa Ühisgümnaasium on aga esimene, kes on võtnud ette üle kooli I ja II kooliastmes rakendada uuriva õpetaja lähenemisviisi, kasutades ajuteadusest tulenevaid tõenduspõhiseid strateegiaid.“


2023.–2024. õppeaasta jooksul toimub kolm koolitust Merike Saarega ning koolituste vahelisel ajal õpiringid õppejuhi Kadri Suniga. Õpiringides arutatakse koos koolituse teemad läbi ning õpetajad jagavad kolleegidega oma kogemusi strateegiate kasutamisest, eksperimentide kavandamisest ja läbiviimisest.

„Osalesin ise veebipõhiselt eelmisel aastal sarnases õpitubade programmis. Mind kõnetas see, et valitud strateegiad pärinevad õppimisteadusest, kus on ühendatud kognitiivne psühholoogia, neuroteadused ja haridus. Õpitoad aitasid mul paremini aru saada sellest, kuidas õppimine toimub ja katsetada õpetamisviise, mis aitavad õppimist tõhustada. Väga põnev oli eksperimente läbi viia ning analüüsida ja tuunida enda õpetamisviise!“ ütles PÜGi 1.-6. klasside õppejuht ja endine inglise keele õpetaja Kadri Suni.

Merike Saare sõnul tõid eelmistes õpitubades osalenud õpetajad eriti kasulikuna välja töötubade tegeliku mõju õpetamispraktikale: tutvustatud õpistrateegiate kohene kasutamine, nende mõju uurimine ning ühine analüüs koos kogemuste vahetamisega aitas muuta sellised strateegiad igapäevase töö osaks. „Tajuti ka õpilaste suurt huvi uusi strateegiaid proovida ja uurimises kaasa lüüa, sest koolinoori vaimustas mõte, et ka õpetaja õpib ja soovib õppimist tõhusamaks muuta.“

Põltsamaa õpetajad osalevad omakorda Tallinna Ülikooli uuringus, mis aitab välja selgitada uuriva õpetaja ja õpistrateegiate õpiringide tõhusust. Uuritakse, mil määral taoline professionaalse arengu programm aitab kaasa õpetamisanalüütika kasutamisele. Uuritakse, kas õpetamispraktikad muutuvad tõenduspõhisemaks ja kas andmete kogumine enda õpetamispraktikate kohta muutub teadlikumaks.