Uudised

PÜGis on eesti keele aasta tähistamine täies hoos 25. märts info.pyg


Emakeelepäeva raames toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Veski tänava koolimajas mitmeid erilisi sündmusi. Päev algas Aimar Arula raadiotervitusega kooliperele, milles  ta soovitas oma keelt õppida ja hoida. Direktor lõpetas Kristiina Ehini luuletusega, mille autor küsib: „Ma tahan teada  kas me keel on uhke/ või siiski määratud on hukule“.

22 meie kooli õpilast võtsid osa Vikerraadio korraldatud e-etteütlusest. E-etteütluse läbivaks teemaks oli laulupidu. Noorte arvates oli etteütlus igati jõukohane.

6.-12. klasside võistkonnad osalesid ka kooli emakeelepäeva viktoriinil. Viktoriinis oli küsitud näiteks, mitu murret on eesti keeles, mis keelest on tulnud sõna “kool” ja “räim”. Viktoriini võitjad olid 6.-7. klasside arvestuses 7.b klassi õpilased Johanna Järva,  Gaily Reppo, Endo Põldaru, Rainis Rudisaar, 8.-9. klasside võitjateks olid Alvar Žukovitš, Karl Miller, Robin Põldmaa, Kristian Živolupov 9.b klassist ning gümnaasiumi arvestuses võitis 12.b võistkond koosseisus Anette Kallasmaa, Claus Leppik, Terje Lillemets ja Airiin Ojala.

Nädala jooksul tegime emakeeletundides plakateid teemal “Eriline eesti keel” ning reedel andsime oma hääle sisukaimale mõttele. Õpilased pidasid oluliseks huvitavaid kohanimesid, Seto murret ja ilusaid eestikeelseid sõnu. Näiteks oli töödes näha lauset “Rongi rattad ragisevad” ning ilusaimat eesti keele lauset “Sõida tasa üle silla”.  Rühmad olid otsinud erilisi eestikeelseid sõnu, koostanud sama tähega algavaid jutukesi Eesti ja eestlaste kohta, pakkunud välja sõnamänge, näiteks lookleski plakatil ema keel. Üks rühm otsis sõnu osisega „keel“, nii pandi kirja algkeel, emakeel, kandlekeel, filmikeel, oskuskeel jne. Teine rühm uuris sõna „käsi, käe“ kasutust. Plakatit kaunistavad sõnad kurakäeline, labakäsi, ülekäte jne. Üks rühm kujundas plakatile sõna „kodu“ ning lisas Marju Lauristini mõtte, et sellesse sõnasse on koondunud kõik. Paronüümidki pakkusid mõtteainet ja plakat kutsub vaatajat õiget sõna kasutama. Loomulikult valmisid ka eesti keelest innustust saanud akrostihhonid ning kujunduses lehvisid sinimustvalged lipud.

Parimate plakatite autorid žürii hinnangul: Sirli-Mai Nurka, Merlin Paabort ja Kevin Kasvo – XIIa, Sten Jõearu, Adele Maria Peters, Maxim Jegorov, Railis Turro – Xb, Mathias Orav, Risto Jukk, Teneli Maasik, Liia-Lotta Mets – IXb.

Meie kooli fuajees on Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi näitus, milles tutvustatakse eesti kirjakeele ajalugu, Eesti murdeid, väliseestlasi eesti keele hoidjatena ja mitmed teisi huvitavaid teemasid.

14. märtsil oli  ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi korraldatava loomevõistluse “Ood eesti keelele” esimese vooru tähtaeg. Konkursile on saadetud 94 tööd, mille autoriteks on ~200 noort üle maailma.  

9. mail kuulutatakse Põltsamaal välja konkursi „Ood eesti keelele" võitjad.

29. märtsil toimub Põltsamaal koostöös Emakeele Seltsiga Jõgeva maakonna keelepäev.

Eesti keele aasta jätkub!

 

Kertu Arula, Dianna Ojala

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi abituriendid

Emakeelepäeva raames toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Veski tänava koolimajas mitmeid erilisi sündmusi. Päev algas Aimar Arula raadiotervitusega kooliperele, milles  ta soovitas oma keelt õppida ja hoida. Direktor lõpetas Kristiina Ehini luuletusega, mille autor küsib: „Ma tahan teada  kas me keel on uhke/ või siiski määratud on hukule“.

22 meie kooli õpilast võtsid osa Vikerraadio korraldatud e-etteütlusest. E-etteütluse läbivaks teemaks oli laulupidu. Noorte arvates oli etteütlus igati jõukohane.

6.-12. klasside võistkonnad osalesid ka kooli emakeelepäeva viktoriinil. Viktoriinis oli küsitud näiteks, mitu murret on eesti keeles, mis keelest on tulnud sõna “kool” ja “räim”. Viktoriini võitjad olid 6.-7. klasside arvestuses 7.b klassi õpilased Johanna Järva,  Gaily Reppo, Endo Põldaru, Rainis Rudisaar, 8.-9. klasside võitjateks olid Alvar Žukovitš, Karl Miller, Robin Põldmaa, Kristian Živolupov 9.b klassist ning gümnaasiumi arvestuses võitis 12.b võistkond koosseisus Anette Kallasmaa, Claus Leppik, Terje Lillemets ja Airiin Ojala.

Nädala jooksul tegime emakeeletundides plakateid teemal “Eriline eesti keel” ning reedel andsime oma hääle sisukaimale mõttele. Õpilased pidasid oluliseks huvitavaid kohanimesid, Seto murret ja ilusaid eestikeelseid sõnu. Näiteks oli töödes näha lauset “Rongi rattad ragisevad” ning ilusaimat eesti keele lauset “Sõida tasa üle silla”.  Rühmad olid otsinud erilisi eestikeelseid sõnu, koostanud sama tähega algavaid jutukesi Eesti ja eestlaste kohta, pakkunud välja sõnamänge, näiteks lookleski plakatil ema keel. Üks rühm otsis sõnu osisega „keel“, nii pandi kirja algkeel, emakeel, kandlekeel, filmikeel, oskuskeel jne. Teine rühm uuris sõna „käsi, käe“ kasutust. Plakatit kaunistavad sõnad kurakäeline, labakäsi, ülekäte jne. Üks rühm kujundas plakatile sõna „kodu“ ning lisas Marju Lauristini mõtte, et sellesse sõnasse on koondunud kõik. Paronüümidki pakkusid mõtteainet ja plakat kutsub vaatajat õiget sõna kasutama. Loomulikult valmisid ka eesti keelest innustust saanud akrostihhonid ning kujunduses lehvisid sinimustvalged lipud.

Parimate plakatite autorid žürii hinnangul: Sirli-Mai Nurka, Merlin Paabort ja Kevin Kasvo – XIIa, Sten Jõearu, Adele Maria Peters, Maxim Jegorov, Railis Turro – Xb, Mathias Orav, Risto Jukk, Teneli Maasik, Liia-Lotta Mets – IXb.

Meie kooli fuajees on Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi näitus, milles tutvustatakse eesti kirjakeele ajalugu, Eesti murdeid, väliseestlasi eesti keele hoidjatena ja mitmed teisi huvitavaid teemasid.

14. märtsil oli  ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi korraldatava loomevõistluse “Ood eesti keelele” esimese vooru tähtaeg. Konkursile on saadetud 94 tööd, mille autoriteks on ~200 noort üle maailma.  

9. mail kuulutatakse Põltsamaal välja konkursi „Ood eesti keelele" võitjad.

29. märtsil toimub Põltsamaal koostöös Emakeele Seltsiga Jõgeva maakonna keelepäev.

Eesti keele aasta jätkub!

 

Kertu Arula, Dianna Ojala

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi abituriendid