PÜG Ajalugu


Põltsamaa koolid ja hariduselu
Põltsamaa hariduselu ulatub tagasi 17.sajandisse. 
Aastatel 1638–1806 on teateid siin töötanud Põltsamaa saksa kooli kohta, kus õppisid vaid saksa lapsed. 1786–1797 tegutses kool alamrahvakoolina, mis oli kaheklassiline, ühe õpetaja ja saksa õppekeelega. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust ning ladina keelt. Lisaks sai õppida veel geograafiat, ajalugu ja looduslugu. 

Eestikeelse talurahvakooli alguseks Põltsamaal võib pidada Põltsamaa köstrikooli loomist ja tegutsemisest Põltsamaal 1687/88.õppeaastast. Koolikatsumise ehk kontrollimise aruandest on teada, et koolis õppis 22 õpilast ja nende seas vähemalt üks tüdruk, kes lugemises poistest üle kippus olema. Kooliõpetajana märgiti Laiuselt pärit õpetajat Tõnu, kes oli oma hariduse saanud Forseliuse seminaris. Kooli peeti saksa kooliga ühes majas lossi juures, õpetati usuõpetust ja lugemist. Põhjasõda viis koolielu katkemisele. Kool avati uuesti 1737. aastal, kui pastor Luickfeld laskis ehitada sõja ajal rüüstatud koolimaja asemele uue hoone. 1784/85.a andmetel oli köstrikoolis 25 õpilast.

1765.aasta koolikorraldusseadus nägi ette koolide rajamise kõikidesse kihelkondadesse. A. W. Hupeli eestvedamisel asutati mõisakoolid Vana- ja Uue-Põltsamaale, Lustiverre, Tapikule, Adaverre, Pajusisse, Rutikverre ja mujale, kokku tegutses Põltsamaa kihelkonnas 13 mõisa- ja külakooli, kus õppis  268 õpilast. Tänu nendele koolidele oli siinses piirkonnas kirjaoskajaid 75% elanikkonnast, mis oli tunduvalt parem näitaja Eesti keskmisest. 

18.sajandi II poolel asutas arst P. E. Wilde Põltsamaa haigla juurde ka meditsiinikooli.

1805. aastal avati Põltsamaa elementaarkool, mis töötas 1889. aastani. Koolis võisid käia ka eesti lapsed, kuid õppetöö toimus saksa keeles. Õpetati saksa keele algõpetust, lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Rahvas nimetas seda kooli kauaaegse juhataja nime järgi Kapi kooliks. Selles koolis on õppinud ka K. A. Hermann.

1835.aastal asutati Põltsamaa kihelkonnakool, mis esimesed viis aastat tegutses Võhma külas, hiljem aga toodi Põltsamaale. Seda kooli juhatasid vennad Wilbergid, hiljem G. H. Beermann, kes sidus koolitöö ehitusmeistri tegevusega. 1863 kolis kool ümberehitatud Jõe tänava palvemajja, kooli võeti õppima ka tütarlapsi. Kihelkonnakoolis õpetati emakeelt, saksa ja vene keelt, ilu- ja õigekirja, rehkendamist, usuõpetust, maateadust, ajalugu, joonistamist ja laulmist. 1885 põles koolimaja maha. 1899. aastal valmis Jõe tänavas uus koolihoone ja õpinguid jätkati koolijuhataja Ferdinand Russi käe all.   

Kihelkonnakooli astujad pidid olema lõpetanud vallakooli. Vallakoole oli 19. sajandi keskpaigaks 14. 

Vallakoolide kõrvale tekkisid ka õigeusukoolid.  1850. aastal avati Põltsamaa vene kihelkonnakool. See tegutses valitsejamajas Tallinna ja Viljandi mnt. nurgal. Õigeusu kihelkonnakooli uus hoone valmis 1899, kooli järgi nimetati ka kõrvalolev tänav Kooli tänavaks. 1928 ehitati koolihoone ümber kahekorruseliseks haiglaks.
Loodi ka erakoole. 1895 avati Eeva Puhki kool, hiljem Anna Grafi kool ja Liivimaa Saksa seltsi kool.

1888 avati Kamari tee ääres Eesti Aleksandri-linnakool. Kooli avamiseks oli raha kogunud kogu Eesti rahvas, et luua kõrgemat haridust andev eestikeelne kool. Seoses Vene tsaari Aleksander II mõrva ja uue tsaari Aleksander III kindla otsusega Vene riigis kord ja ühesugused seadused maksma panna, algas Balti kubermangudes venestamise periood. Eestikeelsest haridusest ei tahtnud kroonuvõim enam midagi teada. Aleksandrikoolile õnnestus välja kaubelda õigus õpetada eesti keelt kaks tundi nädalas, ülejäänud õppetöö toimus vene keeles. Aleksandri-linnakool suleti 1906.aastal, kuna õpilased ja õpetajad võtsid osa 1905. aasta revolutsiooni sündmustest. 1921.aastal avati samas hoones tööstuskool, mis erinevaid nimetusi kandes tegutses kuni 2015.aastani, mil kool liideti Järvamaa Kutsehariduskeskusega. 

1899. aastal avati Jõgeva maantee ääres vene õppekeelega riiklik algkool. Selle juhatajaks määrati Jaan Peterson. Koolis oli suur ruumipuudus, seepärast koliti 1908. aastal Aia tänavasse. 1905.aastani oli keelatud õpetamine emakeeles, 1917. aastani võis emakeelset õpetust anda vaid kaks esimest kooliaastat.

Põltsamaa Kõrgem Algkool avati 1915.aastal jaanuarikuus aadressil Pajusi maantee 1 alevivanem Carl Schmidti majas. Selle kooli lõpetajatel oli õigus astuda ilma eksamiteta keskkooli 5.klassi. Selline asjaolu pani Põltsamaa ärksamate inimeste mõtted liikuma keskkooli asutamise suunas. 1917. a oktoobris evakueeriti kõrgem algkool  sõja jalust Venemaale. 

Põltsamaa algkoolid ühendati üheks algkooliks, 1934 koliti uude hoonesse Lille tänavas. Aastatel 1899– 1938 oli koolijuhatajaks Jaan Peterson-Põldra. 1944.aastal nimetati algkool ümber mittetäielikuks keskkooliks ja 1.jaanuarist 1951 ühendati üheks kooliks Põltsamaa keskkooliga. 

 

Gümnaasiumi asutamine Põltsamaale

1917.aasta veebruarirevolutsioon oli Eestile andnud võimaluse saada omavalitsuslik staatus Venemaa koosseisus. 
Ka Põltsamaal oli ärksaid ja tegusaid inimesi, kes antud olukorras tegutsema asusid. 24.juunil 1917 kutsuti kokku Põltsamaa kõrgema algkooli ruumidesse 4-klassilise keskkooli mõtte toetajate koosolek. Mõtte algatajaks oli Põltsamaa kõrgema algkooli inspektor (kooli juht) Aleksander Glasunov, kokku tuli 19 inimest. Rahalist tuge olid nõus andma Uue- ja Vana-Põltsamaa, Rutikvere vallad, Põltsamaa Piimaühisus, Põltsamaa ja Pilistvere Põllumeeste Seltsid ja Põltsama Naisselts. Kohe oli juttu segakoolist, kus saaksid õppida nii poisid kui ka tüdrukud.

27.augustiks oli Põltsamaal asi nii kaugel, et tuli kokku rahvakoosolek Koosolekul räägiti juba realgümnaasiumist ja asutati Põltsamaa keskkooli elusse kutsumise ja ülevalpidamise selts. 
27.novembriks oli seltsi põhikiri valmis ja eestseisuse ülesanne oli selts registreerida. Kuna seltsi dokumentatsiooni vormistamine ei läinud eriti libedalt ja selts oli ametlikult registreerimata, otsustati kool avada erakoolina. 

Riia õppekonna kuraator andis loa Põltsamaa Realgümnasiumi avamiseks 17.detsembril  1917 Jaan Petersoni nime peale, loa number 17833. 

Samal päeval alustas kool õppetööga alevivanem Carl Schmidti majas, mis kõrgema algkooli ärakolimise tõttu oli tühjaks jäänud. Kooli asus juhatama kuni uue juhataja leidmiseni algkooli juhataja Jaan Peterson. Jaanuarist asus kool tegutsema viie klassiga ja õpilaste arv tõusis 300 ringi, õpetajaid oli õppeaasta lõpuks 12. 

 

Erakoolist erakoolini

1919.aasta algusest võeti Põltsamaa reaalgümnaasium riiklikku koolivõrku, septembris avati juba 7 klassi. Riik hakkas tegelema ka õppekavade  ja tunnijaotusplaanidega. Peale saksa keele õpetati vene, inglise ja ladina keelt, juurde tulid sellised ained nagu hingeteadus ja kodanikuteadus.

1920/21 õppeaasta algas uue direktori hr.Schulzenbergiga ja Uue-Põltsamaa mõisahoonega. Koolile oli määratud ka 34 hektari suurune maatükk, 1.maist 1921 ka hobusetall. Õppetööks polnud mõisahoone kohandatud, probleemiks küte ja ruumide vähesus.

1922/23 õppeaastal sai kooli nimeks Põltsamaa avalik ühis-realgümnaasium

Noorel Eesti riigil nappis raha ja gümnaasiumihariduse andmist püüti kokku tõmmata. Pidevalt vähendati avatavate klassikomplektide arvu, 1930/31 õppeaasta algas vaid viie klassikomplektiga.  1932.aastal muudeti Põltsamaa gümnasium 5-klassiliseks keskkooliks humanitaarkallakuga. Selline pidev reformimine tegi õpetajaskonna rahutuks ja sõnastati koos lastevanematega oma seisukohad: 

  1. kutsekoole on läheduses piisavalt – Põltsamaa tööstuskool, Olustvere põllutöökool, Türi majanduskool
  2. üldhariduskoolid kaugel – Tartu, Viljandi, Paide
  3. kooli õpilastest 30% on linnast pärit ja ei tunne huvi põllumajanduse vastu
  4. õppemaksu ei saa tõsta, sest siis tabaks kooli sulgemine.
  5. kuulsusrikas haridusajalugu Põltsamaal Aleksandrikooli näol
  6. tütarlastel võimalus saada haridust
  7. kooliringkonnas aga elab ligikaudu 30 000 inimest.

Järeldus – Põltsamaa gümnasium peaks töötama edasi senisel kujul.

1937.aasta kevadel said teatavaks plaanid keskkool sulgeda. Nii ei jäänudki põltsamalastel muud üle, kui asutada eragümnasium. 1937/38 õppeaastal tegutses Põltsamaal üheaegselt kolm kooli:  progümnasium, ühisgümnasium ja eragümnaasium. 

Järgmised suured muutused tulid kooli ellu seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt.  Terve õppeaasta jooksul kohaneti kommunistliku propaganda ja käskudega. 1941.aastal pärast suvesõda ja saksa okupatsiooni algust oli kooli käima saamisega suuri raskusi, kuna Uue-Põltsamaa mõis võeti saksa sõjaväe käsutusse. Siiski alustati 1942.aasta alguses Põltsamaa gümnaasium, õppetöö  toimus Aia tänavas ja Tartu maanteel olevates ruumides.

 

Põltsamaa Keskkool

Pärast sõda tegutses Põltsamaal kaks kooli: mittetäielik keskkool ja keskkool, mis 1951.aastal ühendati Põltsamaa Keskkooliks. Ametisse astus ka uus direktor Kalju Teras. See kool oli läbi aegade nn „õppimiskallakuga“ kool, kus õpilastel oli palju võimalusi osa võtta erinevate  ringide tööst. Kooli uhkuseks olid puhkpilliorkester, erinevad koorid, rahvatantsurühmad, näitemängurühmad jne. 

Kooli õpilaste arv kasvas kiiresti, Uue-Põltsamaa mõisahoone ja algkoolimaja jäid kitsaks.  

1967.aastal valmis Veski tänava uus koolimaja, 1979.aastal uus algkooli maja. Kool sai ka internaadi ehk õpilaskodu. Kõige rohkem õpilasi oli Põltsamaa Keskkoolis 1970.aastatel, üle 1200. Pärast iseseisvuse taastamist otsustati koolile tagasi võtta varasem nimi ja nii saigi 1994.aastal keskkoolist Põltsamaa Ühisgümnasium.

 

Põltsamaa Ühisgümnasium

Kool on läbi teinud kõik muutused, mis iseseisvuse taastanud Eesti riigi hariduspoliitikas on läbi viidud. Toetudes traditsioonidele on piirkonna keskne gümnaasium end tõestanud jätkusuutliku haridusasutusena, mis pakub gümnaasiumiastmes erinevaid õpisuundasid vastavalt ühiskonna vajadustele. 2015.aastal avati Eestis esimesena küberkaitse õppesuund.

Koolis tegutseb puhkpilliorkester, poiste-, laste- ja segakoorid, erinevad ansamblid, õpikojad ja ringid, kool on varustatud kaasaegsete IT-õppevahenditega.

2005.aastal avati Felixhall, mis võimaldab paremini tegelda spordiga ja viia läbi erinevaid võistlusi. 

Renoveeritud on Veski tänava koolihoone. Õpilastel on võimalus elada õpilashostelis, mis on 2019.aastal saanud kaasaegse ilme.

Kooli on kogu oma tegutsemisaja jooksul lõpetanud ~5000 õpilast, koolis on töötanud/ töötab kokku üle 500 õpetaja. Kõige väiksem lend – 8 õpilast, lõpetas 1940.aastal, kõige suuremad lennud – 96 õpilast,  aastatel 1974 ja 2009. 

 

Põltsamaa Ühisgümnasium on õpilastele heade eelduste loojaks. 

Koolide nimetused läbi ajaloo
1917 – Põltsamaa reaalgümnaasium (era)
1918 sept-nov -   Põltsamaa era-reaalgümnaasium / Põltsamaa tütarlaste keskkool       
1919 – Põltsamaa reaalgümnaasium (riiklik)                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                
1922 – Põltsamaa avalik ühis-reaalgümnaasium
1923 – Põltsama ühisgümnaasium
1934 – Põltsamaa keskkool/ Põltsamaa ühisgümnaasium
1937 – Põltsamaa progümnaasium, eragümnaasium, ühisgümnaasium
1938 – Põltsamaa pro-ja eragümnaasium
1940 – Põltsama keskkool ja täienduskool
1941august – Põltsamaa progümnaasium
1941 oktoober – Põltsamaa gümnasium
1944 – Põltsamaa keskkool
1994 – Põltsamaa ühisgümnaasium

 

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi koolijuhatajad/direktorid läbi aegade
1917/1918 – Jaan Peterson-Põldra
1918/1919 – 1919/1920 – Friedrich Sauer
1920/1921 – märts 1935 – August Schulzenberg
1935 märts-august – kohusetäitja Paul Pedoson-Pedoste
1935/1936 – 1940 detsember – Hartvig Reinvald-Reinvalla
1940 detsember – 1941 juuli – kohusetäitja Paul Pedoste
1941/1942 – 1943/1944 – Hartvig Reinvalla
1944/1945 – Robert Kurg
1945/1946 – 1950 detsember – Theodor Rõigas
1951 jaanuar – 1990 november – Kalju Teras
1990 november – 1998/1999 – Helle Rümmel
1999 –  Aimar Arula

Keda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ajalugu rohkem huvitab, võib lugeda:
 
Põltsamaa ÜG 100. Ajalugu meenutustes, Vali Press 2018. Koostaja Heli Aiaots.

Raamat on müügil PÜG kantseleis.

Põltsamaa koolid ja hariduselu
Põltsamaa hariduselu ulatub tagasi 17.sajandisse. 
Aastatel 1638–1806 on teateid siin töötanud Põltsamaa saksa kooli kohta, kus õppisid vaid saksa lapsed. 1786–1797 tegutses kool alamrahvakoolina, mis oli kaheklassiline, ühe õpetaja ja saksa õppekeelega. Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust ning ladina keelt. Lisaks sai õppida veel geograafiat, ajalugu ja looduslugu. 

Eestikeelse talurahvakooli alguseks Põltsamaal võib pidada Põltsamaa köstrikooli loomist ja tegutsemisest Põltsamaal 1687/88.õppeaastast. Koolikatsumise ehk kontrollimise aruandest on teada, et koolis õppis 22 õpilast ja nende seas vähemalt üks tüdruk, kes lugemises poistest üle kippus olema. Kooliõpetajana märgiti Laiuselt pärit õpetajat Tõnu, kes oli oma hariduse saanud Forseliuse seminaris. Kooli peeti saksa kooliga ühes majas lossi juures, õpetati usuõpetust ja lugemist. Põhjasõda viis koolielu katkemisele. Kool avati uuesti 1737. aastal, kui pastor Luickfeld laskis ehitada sõja ajal rüüstatud koolimaja asemele uue hoone. 1784/85.a andmetel oli köstrikoolis 25 õpilast.

1765.aasta koolikorraldusseadus nägi ette koolide rajamise kõikidesse kihelkondadesse. A. W. Hupeli eestvedamisel asutati mõisakoolid Vana- ja Uue-Põltsamaale, Lustiverre, Tapikule, Adaverre, Pajusisse, Rutikverre ja mujale, kokku tegutses Põltsamaa kihelkonnas 13 mõisa- ja külakooli, kus õppis  268 õpilast. Tänu nendele koolidele oli siinses piirkonnas kirjaoskajaid 75% elanikkonnast, mis oli tunduvalt parem näitaja Eesti keskmisest. 

18.sajandi II poolel asutas arst P. E. Wilde Põltsamaa haigla juurde ka meditsiinikooli.

1805. aastal avati Põltsamaa elementaarkool, mis töötas 1889. aastani. Koolis võisid käia ka eesti lapsed, kuid õppetöö toimus saksa keeles. Õpetati saksa keele algõpetust, lugemist, kirjutamist, arvutamist ja usuõpetust. Rahvas nimetas seda kooli kauaaegse juhataja nime järgi Kapi kooliks. Selles koolis on õppinud ka K. A. Hermann.

1835.aastal asutati Põltsamaa kihelkonnakool, mis esimesed viis aastat tegutses Võhma külas, hiljem aga toodi Põltsamaale. Seda kooli juhatasid vennad Wilbergid, hiljem G. H. Beermann, kes sidus koolitöö ehitusmeistri tegevusega. 1863 kolis kool ümberehitatud Jõe tänava palvemajja, kooli võeti õppima ka tütarlapsi. Kihelkonnakoolis õpetati emakeelt, saksa ja vene keelt, ilu- ja õigekirja, rehkendamist, usuõpetust, maateadust, ajalugu, joonistamist ja laulmist. 1885 põles koolimaja maha. 1899. aastal valmis Jõe tänavas uus koolihoone ja õpinguid jätkati koolijuhataja Ferdinand Russi käe all.   

Kihelkonnakooli astujad pidid olema lõpetanud vallakooli. Vallakoole oli 19. sajandi keskpaigaks 14. 

Vallakoolide kõrvale tekkisid ka õigeusukoolid.  1850. aastal avati Põltsamaa vene kihelkonnakool. See tegutses valitsejamajas Tallinna ja Viljandi mnt. nurgal. Õigeusu kihelkonnakooli uus hoone valmis 1899, kooli järgi nimetati ka kõrvalolev tänav Kooli tänavaks. 1928 ehitati koolihoone ümber kahekorruseliseks haiglaks.
Loodi ka erakoole. 1895 avati Eeva Puhki kool, hiljem Anna Grafi kool ja Liivimaa Saksa seltsi kool.

1888 avati Kamari tee ääres Eesti Aleksandri-linnakool. Kooli avamiseks oli raha kogunud kogu Eesti rahvas, et luua kõrgemat haridust andev eestikeelne kool. Seoses Vene tsaari Aleksander II mõrva ja uue tsaari Aleksander III kindla otsusega Vene riigis kord ja ühesugused seadused maksma panna, algas Balti kubermangudes venestamise periood. Eestikeelsest haridusest ei tahtnud kroonuvõim enam midagi teada. Aleksandrikoolile õnnestus välja kaubelda õigus õpetada eesti keelt kaks tundi nädalas, ülejäänud õppetöö toimus vene keeles. Aleksandri-linnakool suleti 1906.aastal, kuna õpilased ja õpetajad võtsid osa 1905. aasta revolutsiooni sündmustest. 1921.aastal avati samas hoones tööstuskool, mis erinevaid nimetusi kandes tegutses kuni 2015.aastani, mil kool liideti Järvamaa Kutsehariduskeskusega. 

1899. aastal avati Jõgeva maantee ääres vene õppekeelega riiklik algkool. Selle juhatajaks määrati Jaan Peterson. Koolis oli suur ruumipuudus, seepärast koliti 1908. aastal Aia tänavasse. 1905.aastani oli keelatud õpetamine emakeeles, 1917. aastani võis emakeelset õpetust anda vaid kaks esimest kooliaastat.

Põltsamaa Kõrgem Algkool avati 1915.aastal jaanuarikuus aadressil Pajusi maantee 1 alevivanem Carl Schmidti majas. Selle kooli lõpetajatel oli õigus astuda ilma eksamiteta keskkooli 5.klassi. Selline asjaolu pani Põltsamaa ärksamate inimeste mõtted liikuma keskkooli asutamise suunas. 1917. a oktoobris evakueeriti kõrgem algkool  sõja jalust Venemaale. 

Põltsamaa algkoolid ühendati üheks algkooliks, 1934 koliti uude hoonesse Lille tänavas. Aastatel 1899– 1938 oli koolijuhatajaks Jaan Peterson-Põldra. 1944.aastal nimetati algkool ümber mittetäielikuks keskkooliks ja 1.jaanuarist 1951 ühendati üheks kooliks Põltsamaa keskkooliga. 

 

Gümnaasiumi asutamine Põltsamaale

1917.aasta veebruarirevolutsioon oli Eestile andnud võimaluse saada omavalitsuslik staatus Venemaa koosseisus. 
Ka Põltsamaal oli ärksaid ja tegusaid inimesi, kes antud olukorras tegutsema asusid. 24.juunil 1917 kutsuti kokku Põltsamaa kõrgema algkooli ruumidesse 4-klassilise keskkooli mõtte toetajate koosolek. Mõtte algatajaks oli Põltsamaa kõrgema algkooli inspektor (kooli juht) Aleksander Glasunov, kokku tuli 19 inimest. Rahalist tuge olid nõus andma Uue- ja Vana-Põltsamaa, Rutikvere vallad, Põltsamaa Piimaühisus, Põltsamaa ja Pilistvere Põllumeeste Seltsid ja Põltsama Naisselts. Kohe oli juttu segakoolist, kus saaksid õppida nii poisid kui ka tüdrukud.

27.augustiks oli Põltsamaal asi nii kaugel, et tuli kokku rahvakoosolek Koosolekul räägiti juba realgümnaasiumist ja asutati Põltsamaa keskkooli elusse kutsumise ja ülevalpidamise selts. 
27.novembriks oli seltsi põhikiri valmis ja eestseisuse ülesanne oli selts registreerida. Kuna seltsi dokumentatsiooni vormistamine ei läinud eriti libedalt ja selts oli ametlikult registreerimata, otsustati kool avada erakoolina. 

Riia õppekonna kuraator andis loa Põltsamaa Realgümnasiumi avamiseks 17.detsembril  1917 Jaan Petersoni nime peale, loa number 17833. 

Samal päeval alustas kool õppetööga alevivanem Carl Schmidti majas, mis kõrgema algkooli ärakolimise tõttu oli tühjaks jäänud. Kooli asus juhatama kuni uue juhataja leidmiseni algkooli juhataja Jaan Peterson. Jaanuarist asus kool tegutsema viie klassiga ja õpilaste arv tõusis 300 ringi, õpetajaid oli õppeaasta lõpuks 12. 

 

Erakoolist erakoolini

1919.aasta algusest võeti Põltsamaa reaalgümnaasium riiklikku koolivõrku, septembris avati juba 7 klassi. Riik hakkas tegelema ka õppekavade  ja tunnijaotusplaanidega. Peale saksa keele õpetati vene, inglise ja ladina keelt, juurde tulid sellised ained nagu hingeteadus ja kodanikuteadus.

1920/21 õppeaasta algas uue direktori hr.Schulzenbergiga ja Uue-Põltsamaa mõisahoonega. Koolile oli määratud ka 34 hektari suurune maatükk, 1.maist 1921 ka hobusetall. Õppetööks polnud mõisahoone kohandatud, probleemiks küte ja ruumide vähesus.

1922/23 õppeaastal sai kooli nimeks Põltsamaa avalik ühis-realgümnaasium

Noorel Eesti riigil nappis raha ja gümnaasiumihariduse andmist püüti kokku tõmmata. Pidevalt vähendati avatavate klassikomplektide arvu, 1930/31 õppeaasta algas vaid viie klassikomplektiga.  1932.aastal muudeti Põltsamaa gümnasium 5-klassiliseks keskkooliks humanitaarkallakuga. Selline pidev reformimine tegi õpetajaskonna rahutuks ja sõnastati koos lastevanematega oma seisukohad: 

  1. kutsekoole on läheduses piisavalt – Põltsamaa tööstuskool, Olustvere põllutöökool, Türi majanduskool
  2. üldhariduskoolid kaugel – Tartu, Viljandi, Paide
  3. kooli õpilastest 30% on linnast pärit ja ei tunne huvi põllumajanduse vastu
  4. õppemaksu ei saa tõsta, sest siis tabaks kooli sulgemine.
  5. kuulsusrikas haridusajalugu Põltsamaal Aleksandrikooli näol
  6. tütarlastel võimalus saada haridust
  7. kooliringkonnas aga elab ligikaudu 30 000 inimest.

Järeldus – Põltsamaa gümnasium peaks töötama edasi senisel kujul.

1937.aasta kevadel said teatavaks plaanid keskkool sulgeda. Nii ei jäänudki põltsamalastel muud üle, kui asutada eragümnasium. 1937/38 õppeaastal tegutses Põltsamaal üheaegselt kolm kooli:  progümnasium, ühisgümnasium ja eragümnaasium. 

Järgmised suured muutused tulid kooli ellu seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt.  Terve õppeaasta jooksul kohaneti kommunistliku propaganda ja käskudega. 1941.aastal pärast suvesõda ja saksa okupatsiooni algust oli kooli käima saamisega suuri raskusi, kuna Uue-Põltsamaa mõis võeti saksa sõjaväe käsutusse. Siiski alustati 1942.aasta alguses Põltsamaa gümnaasium, õppetöö  toimus Aia tänavas ja Tartu maanteel olevates ruumides.

 

Põltsamaa Keskkool

Pärast sõda tegutses Põltsamaal kaks kooli: mittetäielik keskkool ja keskkool, mis 1951.aastal ühendati Põltsamaa Keskkooliks. Ametisse astus ka uus direktor Kalju Teras. See kool oli läbi aegade nn „õppimiskallakuga“ kool, kus õpilastel oli palju võimalusi osa võtta erinevate  ringide tööst. Kooli uhkuseks olid puhkpilliorkester, erinevad koorid, rahvatantsurühmad, näitemängurühmad jne. 

Kooli õpilaste arv kasvas kiiresti, Uue-Põltsamaa mõisahoone ja algkoolimaja jäid kitsaks.  

1967.aastal valmis Veski tänava uus koolimaja, 1979.aastal uus algkooli maja. Kool sai ka internaadi ehk õpilaskodu. Kõige rohkem õpilasi oli Põltsamaa Keskkoolis 1970.aastatel, üle 1200. Pärast iseseisvuse taastamist otsustati koolile tagasi võtta varasem nimi ja nii saigi 1994.aastal keskkoolist Põltsamaa Ühisgümnasium.

 

Põltsamaa Ühisgümnasium

Kool on läbi teinud kõik muutused, mis iseseisvuse taastanud Eesti riigi hariduspoliitikas on läbi viidud. Toetudes traditsioonidele on piirkonna keskne gümnaasium end tõestanud jätkusuutliku haridusasutusena, mis pakub gümnaasiumiastmes erinevaid õpisuundasid vastavalt ühiskonna vajadustele. 2015.aastal avati Eestis esimesena küberkaitse õppesuund.

Koolis tegutseb puhkpilliorkester, poiste-, laste- ja segakoorid, erinevad ansamblid, õpikojad ja ringid, kool on varustatud kaasaegsete IT-õppevahenditega.

2005.aastal avati Felixhall, mis võimaldab paremini tegelda spordiga ja viia läbi erinevaid võistlusi. 

Renoveeritud on Veski tänava koolihoone. Õpilastel on võimalus elada õpilashostelis, mis on 2019.aastal saanud kaasaegse ilme.

Kooli on kogu oma tegutsemisaja jooksul lõpetanud ~5000 õpilast, koolis on töötanud/ töötab kokku üle 500 õpetaja. Kõige väiksem lend – 8 õpilast, lõpetas 1940.aastal, kõige suuremad lennud – 96 õpilast,  aastatel 1974 ja 2009. 

 

Põltsamaa Ühisgümnasium on õpilastele heade eelduste loojaks. 

Koolide nimetused läbi ajaloo
1917 – Põltsamaa reaalgümnaasium (era)
1918 sept-nov -   Põltsamaa era-reaalgümnaasium / Põltsamaa tütarlaste keskkool       
1919 – Põltsamaa reaalgümnaasium (riiklik)                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                
1922 – Põltsamaa avalik ühis-reaalgümnaasium
1923 – Põltsama ühisgümnaasium
1934 – Põltsamaa keskkool/ Põltsamaa ühisgümnaasium
1937 – Põltsamaa progümnaasium, eragümnaasium, ühisgümnaasium
1938 – Põltsamaa pro-ja eragümnaasium
1940 – Põltsama keskkool ja täienduskool
1941august – Põltsamaa progümnaasium
1941 oktoober – Põltsamaa gümnasium
1944 – Põltsamaa keskkool
1994 – Põltsamaa ühisgümnaasium

 

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi koolijuhatajad/direktorid läbi aegade
1917/1918 – Jaan Peterson-Põldra
1918/1919 – 1919/1920 – Friedrich Sauer
1920/1921 – märts 1935 – August Schulzenberg
1935 märts-august – kohusetäitja Paul Pedoson-Pedoste
1935/1936 – 1940 detsember – Hartvig Reinvald-Reinvalla
1940 detsember – 1941 juuli – kohusetäitja Paul Pedoste
1941/1942 – 1943/1944 – Hartvig Reinvalla
1944/1945 – Robert Kurg
1945/1946 – 1950 detsember – Theodor Rõigas
1951 jaanuar – 1990 november – Kalju Teras
1990 november – 1998/1999 – Helle Rümmel
1999 –  Aimar Arula

Keda Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ajalugu rohkem huvitab, võib lugeda:
 
Põltsamaa ÜG 100. Ajalugu meenutustes, Vali Press 2018. Koostaja Heli Aiaots.

Raamat on müügil PÜG kantseleis.