Ettevõtlusnädala tegevused Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 13. oktoober Juta Jaani
Ettevõtluskuu raames osalesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased ettevõtlusnädala tegevustes, kus õpilastele pakuti lisaks tavapärasele ettevõtlus- ja karjääriõppele teistsuguseid sündmusi.
Töötoad 8. klasside õpilastele
Tänavu said 8. klasside õpilased osaleda Töötukassa poolt pakutud koolitusel „Ettevõtlus kui karjäärivalik“. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi karjäärikoordinaator Merle Karuks põhjendas tehtud valikut koolis kujunenud traditsiooniga: „Eelmisel ja üle-eelmisel aastal viidi 8. klassidele läbi mäng „Ettevõtlik pere, ametid ja karjäär“. Tänavu viime mängu läbi teisel poolaastal, sest ettevõtlusmängu on hea kasutada õppeaasta kinnistava materjalina“.
Ta lisas, et neil õpilastel algas ettevõtluse ja karjääriõppe aine sügisel. „Sissejuhatavaks teemaks sobis kõige paremini Töötukassa poolt ettevõtlusnädala raames pakutud töötuba „Ettevõtlus kui karjäärivalik“, mille viis läbi Margit Alliksaar Töötukassast,“ täpsustas ta.
Esmaspäeval, 2. oktoobril toimus kahe koolitunni pikkune töötuba 8. a klassile ja Adavere 8. klassile, kolmapäeval töötoad 8. b, c ja g klassidele ning tulemas on töötuba ka Lustivere 8. klassi õpilastele.
Merle Karuksi hinnangul olid läbiviidud töötoad praktilised, sest nende käigus lahendati palju ülesandeid, vaadati videoid ja filmikatkendeid, tehti lühiteste, arutleti ettevõtlusega seotud müüte ning loodi seoseid isikuomaduste ja töötamise vahel. Kõik töötoad algasid esimese töökogemuse seostamisega edasiste tööotsingutega.
Margit Alliksaar uuris, kes õpilastest käisid suvel tööl, millised mõtted neil töötamisega seoses tekkisid, milliseid isikuomadusi töö arendab ning mida see tulevikuks annab? Õpilastega koos arutati, kuidas tänase koolieluga seotud omadused – näiteks vastutus, kohusetunne ja otsuste langetamine – tulevad meiega tööellu kaasa. Ühiselt mõtestati lahti ka ettevõtlikkus: milline on ettevõtlik inimene ning kui palju on ettevõtlikkusest abi. Toodi ka näiteid, et ettevõtlik inimene mõistab probleemi olemust, oskab probleeme lahendada ja eesmärke seada.
Samuti oli arutlusteemaks, mis on ettevõtluse ja ettevõtlikkuse vahe ning millistel põhjustel hakatakse ettevõtjaks. Õpilased lahendasid kiirtesti „Kas sina sobid ettevõtjaks?“, millele järgnes arutelu, millised isikuomadused tulevad ettevõtjale kasuks. Räägiti ettevõtluses riskide võtmisest ning selle tagajärgedest, käsitleti ettevõtluse kohta käivaid müüte, räägiti start-up´idest, vabast rahast ja investeerimisest, rahatarkusest jt selle aasta ettevõtlusteemadest.
Koos vaadati lõiku filmist „Ükssarvik“, millele järgnes meeskonnaga otsustamine, mida klassiga ette võtta, et tulevikumaailmas paremini hakkama saada. Kokkuvõtteks tõi Merle Karuks välja, et töötubade sisu oli väga vaheldusrikas: arutelu vaheldus praktiliste ülesannetega, tehti meeskonnatööd ning kasutati palju aktiivõpet.
Ettevõtlusviktoriin 6.-12. klasside õpilastele
JAEKi poolt maakonnas läbi viidud ettevõtlusviktoriinil osales Põltsamaa Ühisgümnaasiumist umbes 300 õpilast. Ettevõtlusviktoriin toimus kahes vanuserühmas: 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Viktoriini tehti koolitunni ajal, kus oli vaja vastused leida 17 küsimusele, mille hulgas oli nii ette antud valikvastustega küsimusi kui ka selliseid, kus õpilased pidid vastuse ise kirja panema. Ülesannete hulgas oli nii lihtsalt teadmisi kontrollivaid, nt mis on ringmajandus, kui ka praktilisi ülesandeid, nt pirukate müügist saadava kasumi arvutamine.
Kuigi kõikidele küsimustele vastamisel võisid õpilased kasutada internetti, oli sellest enam abi, kui õpilane oskas ülesande põhjal täpselt sõnastada küsimuse, millele vastust otsis. Nii võisid mõned õpilased kaotada palju aega näiteks kõikide sisuliselt õigete vastustega ülesannete juures.
Õpilased pidasid viktoriini põnevaks, kuigi mõni õpilane pettus, et tulemused ei olnud ootuspärased. Viktoriini tulemused sõltusid ka sellest, millistest teemadest selle klassi tunnis oli rohkem räägitud. Õpetajale pakkus viktoriin võimalust saada ülevaade, milliseid teemasid õpilased juba hästi teavad ning millistele teemadele edaspidi veel tähelepanu pöörata. Õpilastel tasus viktoriinile vastamisel pingutada, kuna kõikide klasside parimatele õpilastele olid sponsorite poolt välja pandud väärikad auhinnad.
Greete Paaskivi kogemus
Kolmapäeval käis koolis gümnaasiumiõpilastele Noorelt Noorele loengusarja raames oma kogemustest rääkimas ettevõtlusega tegelev Greete Paaskivi.
Ta rääkis väga kaasahaaravalt ja inspireerivalt enda isikliku kogemuse põhjal, kuidas ta on alati olnud hea õpilane, aga ka väga aktiivne, võtnud osa nii spordivõistlustest, õppinud muusikakoolis, olnud õpilaste esindaja, osalenud näiteringis, Noorte Volikogus jm ning kuidas on ettevõtlikkus olnud talle abiks, milliseid tutvusi ja võimalusi loonud.
Paaskivi rääkis enda pingutustest suuremate eesmärkide saavutamiseks, kuid ka seda, kuidas ta oli õpetaja ja jõudis takistustele vaatama muusikaõpinguteni. Lõpetuseks sai esineja õpilastelt kiita toreda esitluse eest.
Martin Villig: kogemuslugu
Ettevõtlusnädala lõpetuseks osalesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kolmkümmend 9.–12. klassi õpilast ja õppejuht Maive Noodla Jõgeval toimunud Bolt´i asutaja Martin Villig’i loengul ning vaatasid sellele järgnenud filmi „Vaba raha“.
Maive Noodla kirjeldas, et Martin Villig keskendus ettekandes enda isiklikule loole ning kutsus noori üles julgema riskida, olema ettevõtlikud ning avatud meelega. Lisaks oma loole avas ta pikemalt keskkonnakaitse ja roheteemat, tõi sisse linnaliikluse ning sellega seoses rattasõidu eelised autode kasutamise asemel.
Õpilastele meeldis, et tuntud eestlane jagas enda kogemust ja rääkis ka eelnevatest töökogemustest. Õpilastele jäid eriliselt meelde kaks mõtet: “Alustamiseks ei ole kunagi liiga vara, kuid selleks on vaja julgust,” ning “Täna erinevates tegevustes osalemine tuleb tulevikus kasuks”. Ka film meeldis õpilastele, sest huvitav ja õpetlik sisu oli humoorikalt edasi antud.
Põltsamaa Ühisgümnaasium tänab ettevõtlusnädala koostööpartnereid: Töötukassa ja Margit Alliksaar, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ja Evelyn Sepp ning Greete Paaskivi.
Foto: JAEK Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse Facebooki leht
Töötoad 8. klasside õpilastele
Tänavu said 8. klasside õpilased osaleda Töötukassa poolt pakutud koolitusel „Ettevõtlus kui karjäärivalik“. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi karjäärikoordinaator Merle Karuks põhjendas tehtud valikut koolis kujunenud traditsiooniga: „Eelmisel ja üle-eelmisel aastal viidi 8. klassidele läbi mäng „Ettevõtlik pere, ametid ja karjäär“. Tänavu viime mängu läbi teisel poolaastal, sest ettevõtlusmängu on hea kasutada õppeaasta kinnistava materjalina“.
Ta lisas, et neil õpilastel algas ettevõtluse ja karjääriõppe aine sügisel. „Sissejuhatavaks teemaks sobis kõige paremini Töötukassa poolt ettevõtlusnädala raames pakutud töötuba „Ettevõtlus kui karjäärivalik“, mille viis läbi Margit Alliksaar Töötukassast,“ täpsustas ta.
Esmaspäeval, 2. oktoobril toimus kahe koolitunni pikkune töötuba 8. a klassile ja Adavere 8. klassile, kolmapäeval töötoad 8. b, c ja g klassidele ning tulemas on töötuba ka Lustivere 8. klassi õpilastele.
Merle Karuksi hinnangul olid läbiviidud töötoad praktilised, sest nende käigus lahendati palju ülesandeid, vaadati videoid ja filmikatkendeid, tehti lühiteste, arutleti ettevõtlusega seotud müüte ning loodi seoseid isikuomaduste ja töötamise vahel. Kõik töötoad algasid esimese töökogemuse seostamisega edasiste tööotsingutega.
Margit Alliksaar uuris, kes õpilastest käisid suvel tööl, millised mõtted neil töötamisega seoses tekkisid, milliseid isikuomadusi töö arendab ning mida see tulevikuks annab? Õpilastega koos arutati, kuidas tänase koolieluga seotud omadused – näiteks vastutus, kohusetunne ja otsuste langetamine – tulevad meiega tööellu kaasa. Ühiselt mõtestati lahti ka ettevõtlikkus: milline on ettevõtlik inimene ning kui palju on ettevõtlikkusest abi. Toodi ka näiteid, et ettevõtlik inimene mõistab probleemi olemust, oskab probleeme lahendada ja eesmärke seada.
Samuti oli arutlusteemaks, mis on ettevõtluse ja ettevõtlikkuse vahe ning millistel põhjustel hakatakse ettevõtjaks. Õpilased lahendasid kiirtesti „Kas sina sobid ettevõtjaks?“, millele järgnes arutelu, millised isikuomadused tulevad ettevõtjale kasuks. Räägiti ettevõtluses riskide võtmisest ning selle tagajärgedest, käsitleti ettevõtluse kohta käivaid müüte, räägiti start-up´idest, vabast rahast ja investeerimisest, rahatarkusest jt selle aasta ettevõtlusteemadest.
Koos vaadati lõiku filmist „Ükssarvik“, millele järgnes meeskonnaga otsustamine, mida klassiga ette võtta, et tulevikumaailmas paremini hakkama saada. Kokkuvõtteks tõi Merle Karuks välja, et töötubade sisu oli väga vaheldusrikas: arutelu vaheldus praktiliste ülesannetega, tehti meeskonnatööd ning kasutati palju aktiivõpet.
Ettevõtlusviktoriin 6.-12. klasside õpilastele
JAEKi poolt maakonnas läbi viidud ettevõtlusviktoriinil osales Põltsamaa Ühisgümnaasiumist umbes 300 õpilast. Ettevõtlusviktoriin toimus kahes vanuserühmas: 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Viktoriini tehti koolitunni ajal, kus oli vaja vastused leida 17 küsimusele, mille hulgas oli nii ette antud valikvastustega küsimusi kui ka selliseid, kus õpilased pidid vastuse ise kirja panema. Ülesannete hulgas oli nii lihtsalt teadmisi kontrollivaid, nt mis on ringmajandus, kui ka praktilisi ülesandeid, nt pirukate müügist saadava kasumi arvutamine.
Kuigi kõikidele küsimustele vastamisel võisid õpilased kasutada internetti, oli sellest enam abi, kui õpilane oskas ülesande põhjal täpselt sõnastada küsimuse, millele vastust otsis. Nii võisid mõned õpilased kaotada palju aega näiteks kõikide sisuliselt õigete vastustega ülesannete juures.
Õpilased pidasid viktoriini põnevaks, kuigi mõni õpilane pettus, et tulemused ei olnud ootuspärased. Viktoriini tulemused sõltusid ka sellest, millistest teemadest selle klassi tunnis oli rohkem räägitud. Õpetajale pakkus viktoriin võimalust saada ülevaade, milliseid teemasid õpilased juba hästi teavad ning millistele teemadele edaspidi veel tähelepanu pöörata. Õpilastel tasus viktoriinile vastamisel pingutada, kuna kõikide klasside parimatele õpilastele olid sponsorite poolt välja pandud väärikad auhinnad.
Greete Paaskivi kogemus
Kolmapäeval käis koolis gümnaasiumiõpilastele Noorelt Noorele loengusarja raames oma kogemustest rääkimas ettevõtlusega tegelev Greete Paaskivi.
Ta rääkis väga kaasahaaravalt ja inspireerivalt enda isikliku kogemuse põhjal, kuidas ta on alati olnud hea õpilane, aga ka väga aktiivne, võtnud osa nii spordivõistlustest, õppinud muusikakoolis, olnud õpilaste esindaja, osalenud näiteringis, Noorte Volikogus jm ning kuidas on ettevõtlikkus olnud talle abiks, milliseid tutvusi ja võimalusi loonud.
Paaskivi rääkis enda pingutustest suuremate eesmärkide saavutamiseks, kuid ka seda, kuidas ta oli õpetaja ja jõudis takistustele vaatama muusikaõpinguteni. Lõpetuseks sai esineja õpilastelt kiita toreda esitluse eest.
Martin Villig: kogemuslugu
Ettevõtlusnädala lõpetuseks osalesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kolmkümmend 9.–12. klassi õpilast ja õppejuht Maive Noodla Jõgeval toimunud Bolt´i asutaja Martin Villig’i loengul ning vaatasid sellele järgnenud filmi „Vaba raha“.
Maive Noodla kirjeldas, et Martin Villig keskendus ettekandes enda isiklikule loole ning kutsus noori üles julgema riskida, olema ettevõtlikud ning avatud meelega. Lisaks oma loole avas ta pikemalt keskkonnakaitse ja roheteemat, tõi sisse linnaliikluse ning sellega seoses rattasõidu eelised autode kasutamise asemel.
Õpilastele meeldis, et tuntud eestlane jagas enda kogemust ja rääkis ka eelnevatest töökogemustest. Õpilastele jäid eriliselt meelde kaks mõtet: “Alustamiseks ei ole kunagi liiga vara, kuid selleks on vaja julgust,” ning “Täna erinevates tegevustes osalemine tuleb tulevikus kasuks”. Ka film meeldis õpilastele, sest huvitav ja õpetlik sisu oli humoorikalt edasi antud.
Põltsamaa Ühisgümnaasium tänab ettevõtlusnädala koostööpartnereid: Töötukassa ja Margit Alliksaar, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ja Evelyn Sepp ning Greete Paaskivi.
Foto: JAEK Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse Facebooki leht
