Uudised

Helkurinädal Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 23. november Helis Rosin

13.–17. novembrini toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis helkurinädal, et pöörata õpilaste tähelepanu helkuri kasutamise vajalikkusele.


Helkurinädal algas esmaspäeva hommikul helkurikontrolliga. Huvijuht-noorsootöötaja Kätlin Mattis viis helkurikontrolli läbi koos sotsiaalpedagoog Annelyga. „Kõige tublim klass oli 6. klass, seal puudus ainult kahel õpilasel helkur. Kõige kurvem oli see, et 1.-3. klassi õpilased arvasid, et kui koti küljes on väike riba helkurit, siis sellest piisab,“ tõi ta välja.

„Tean, et osad õpetajad põimisid tundidesse helkuri teema sisse ja tehti ka katseid,“ selgitas Mattis ja lisas, et reedeks oli helkurite kandmise protsent veidi paranenud.

Adavere huvijuht-noorsootöötaja Terje Õunapuu sõnul integreeriti ka Adaveres koolitundidesse helkuri kandmise teema. Samuti olid seintel temaatilised plakatid.

Põltsamaal Veski ja Lille hoonetes kontrollisid helkurite olemasolu õpilased õpilasesindusest ja TPN-ist koos huvijuht-noorsootöötaja Annika Rohtlaga.

Helkurikandmist kontrollinud ja statistikat pidanud õpilane Janne Mari kinnitas, et tema jaoks oli ettevõtmine huvitav ja uus kogemus. „Ma arvasin, et enamikul pole helkureid, aga valdavalt oli probleeme põhikooliastmega,“ rääkis ta. Igat sisenejat tervitas ta, naeratus näol: „Tere hommikust! Kas sul helkur on?“

„Reedel tuli lisaks õpilastele appi ka politsei. Mõlemas majas neli politseid, kaks kontrollisid siseruumides helkureid ning väljas asuvad ametnikud kontrollisid jalgrattureid ning nende kiivreid ja helkureid. Lastel, kellel kiivreid polnud, pandi nimed kirja ja lubati vanematega ühendust võtta,“ rääkis Rohtla.

„Esmaspäeval oli seis mõlemas majas nutune, sest helkureid polnud pea pooltel. Reedeks oli seis parem,“ ütles Rohtla ja lisas, et kõige tublimad helkurikandjad olid 1. ja 5. klassid. „Helkuri kandmise osas oli kõige nutusem seis põhikooli õpilastega,“ tõi ta välja olulise sihtrühma.

Helkurinädala raames omandas näiteks 6. klassi soome keele õpilasrühm uut sõnavara Soome veebipoes müüdavate helkurite abil ning kodutööna kujundasid nad unikaalse disainiga helkureid, kirjutades juurde soomekeelse reklaamteksti.

Rohtla tõi eraldi sihtrühmana välja ka autoga kooli saabuvad õpilased – ka neile on helkuri kandmine kohustuslik. Samuti leidus õpilasi, kellel oli helkur ainult koti küljes. „Politseiga leppisime kokku, et nad tulevad kooli tagasi rääkima helkurite olulisusest. Neil on ka helkurisein, kus spetsiaalse valguse abil saab võrrelda erinevate helkurite nähtavust,“ lisas ta.

Helkurinädalal oli Lille ja Veski õppekoha vahele jalgtee äärde redelile püstitatud „Helkuripuu“, kuhu igaüks sai viia helkureid, mida ta ei kasuta ning iga helkurit vajav õpilane võis sealt endale meelepärase helkuri võtta.

Eestis edendab helkurinädala korraldamist Transpordiamet, pakkudes koolidele temaatilisi plakateid ja materjale.

Helkur tuleb kinnitada paremale poole (sõidutee poole) põlve kõrgusele. Helkur peab rippuma vabalt ja olema nähtav nii eest kui tagant.

 

Helkurinädal algas esmaspäeva hommikul helkurikontrolliga. Huvijuht-noorsootöötaja Kätlin Mattis viis helkurikontrolli läbi koos sotsiaalpedagoog Annelyga. „Kõige tublim klass oli 6. klass, seal puudus ainult kahel õpilasel helkur. Kõige kurvem oli see, et 1.-3. klassi õpilased arvasid, et kui koti küljes on väike riba helkurit, siis sellest piisab,“ tõi ta välja.

„Tean, et osad õpetajad põimisid tundidesse helkuri teema sisse ja tehti ka katseid,“ selgitas Mattis ja lisas, et reedeks oli helkurite kandmise protsent veidi paranenud.

Adavere huvijuht-noorsootöötaja Terje Õunapuu sõnul integreeriti ka Adaveres koolitundidesse helkuri kandmise teema. Samuti olid seintel temaatilised plakatid.

Põltsamaal Veski ja Lille hoonetes kontrollisid helkurite olemasolu õpilased õpilasesindusest ja TPN-ist koos huvijuht-noorsootöötaja Annika Rohtlaga.

Helkurikandmist kontrollinud ja statistikat pidanud õpilane Janne Mari kinnitas, et tema jaoks oli ettevõtmine huvitav ja uus kogemus. „Ma arvasin, et enamikul pole helkureid, aga valdavalt oli probleeme põhikooliastmega,“ rääkis ta. Igat sisenejat tervitas ta, naeratus näol: „Tere hommikust! Kas sul helkur on?“

„Reedel tuli lisaks õpilastele appi ka politsei. Mõlemas majas neli politseid, kaks kontrollisid siseruumides helkureid ning väljas asuvad ametnikud kontrollisid jalgrattureid ning nende kiivreid ja helkureid. Lastel, kellel kiivreid polnud, pandi nimed kirja ja lubati vanematega ühendust võtta,“ rääkis Rohtla.

„Esmaspäeval oli seis mõlemas majas nutune, sest helkureid polnud pea pooltel. Reedeks oli seis parem,“ ütles Rohtla ja lisas, et kõige tublimad helkurikandjad olid 1. ja 5. klassid. „Helkuri kandmise osas oli kõige nutusem seis põhikooli õpilastega,“ tõi ta välja olulise sihtrühma.

Helkurinädala raames omandas näiteks 6. klassi soome keele õpilasrühm uut sõnavara Soome veebipoes müüdavate helkurite abil ning kodutööna kujundasid nad unikaalse disainiga helkureid, kirjutades juurde soomekeelse reklaamteksti.

Rohtla tõi eraldi sihtrühmana välja ka autoga kooli saabuvad õpilased – ka neile on helkuri kandmine kohustuslik. Samuti leidus õpilasi, kellel oli helkur ainult koti küljes. „Politseiga leppisime kokku, et nad tulevad kooli tagasi rääkima helkurite olulisusest. Neil on ka helkurisein, kus spetsiaalse valguse abil saab võrrelda erinevate helkurite nähtavust,“ lisas ta.

Helkurinädalal oli Lille ja Veski õppekoha vahele jalgtee äärde redelile püstitatud „Helkuripuu“, kuhu igaüks sai viia helkureid, mida ta ei kasuta ning iga helkurit vajav õpilane võis sealt endale meelepärase helkuri võtta.

Eestis edendab helkurinädala korraldamist Transpordiamet, pakkudes koolidele temaatilisi plakateid ja materjale.

 

Helkur tuleb kinnitada paremale poole (sõidutee poole) põlve kõrgusele. Helkur peab rippuma vabalt ja olema nähtav nii eest kui tagant.