Uudised

Ideepuhur rahastas PÜGi õpilaste projekte 13. detsember Helis Rosin

Käesoleval sügisel osalesid kaks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilast üle-eestilisel noorte omaalgatuste projektikonkursil „Ideepuhur“ ning said ka rahastuse projektiidee elluviimiseks.


TEEME TEADUSKATSEID!

3. b klassi õpilase Andero projekt kandis pealkirja „Teeme teaduskatseid!“, mis ühendas kogunisti kolme projektikonkursi fookusteemat: noorte vaimne tervis, kogukondade vaheline lõimumine ning loodusvaldkondade alaste teadmiste ja oskuste arendamine. Andero eesmärk oli oma klassiga tuttavaks saada samaealiste õpilastega Lustivere koolist, et nendega sõprussidemeid luua, ühiselt teaduskatseid teha ning liikumispausina ka rahvastepalli mängida.

Projektipäev „Teeme teaduskatseid“ toimus 28. novembril Lustivere Kultuurimajas. Päeva esimeses pooles tutvusid õpilased üksteisega erinevate tutvumismängude kaudu ning tegid teaduskatseid 11. a klassi õpilaste Simmo, Katriini ja Eleriini juhendamisel.

Seejärel jalutati koolimajja, kus tutvuti eakaaslaste õpikeskkonnaga, mängiti rahvastepalli ja söödi ühiselt lõunat. Projektipäev jätkus kohalikus kultuurimajas Hullu Teadlase programmiga: esmalt tegi Hull Teadlane teadusteatri show, mille käigus käis pauku, tuli tossu ja lõõmas tuleleeke. Seejärel said õpilased kaks iseseisvat teadusega seotud ülesannet teha.

Projektikohtumise järel läbi viidud küsitluse põhjal jäid kõik osalenud õpilased projektipäevaga rahule. Enim meeldis õpilastele Hullu Teadlase elevandi hambapasta katse, samuti kanamuna ujutamise katse. Lisaks toodi välja, et oli tore uusi sõpru saada, nendega suhelda ja õppida väljapool klassiruumi. 99% õpilastest kinnitas, et kui pakutaks võimalust ja aeg sobiks, osaleksid nad teaduskatsete huviringis.

11. a klassi õpilane Simmo sai projektipäeval olla juhendaja rollis. „Mulle andis see projektipäev uusi teadmisi, mida koolist ei pruugi saada,“ selgitas ta. Juhendaja rollis on ta ka varem olnud, mistõttu jälgis ta huviga, kuidas suuremate kogemustega Hull Teadlane seda teeb. „Vaatasin selle pilguga, et võib-olla saab sünnipäevade läbiviimiseks mingeid katsete tegemise ideid,“ lisas ta.

Klassijuhataja Piret Pärkson kiitis Anderot toreda mõtte eest. „Tänu tema toredatele ideedele sai teoks tõsiselt vahva ja arendav ühistegevus. Lisaks on nüüd palju lapsi nakatunud teaduspisikuga.“

Lustivere 3.-4. liitklassi klassijuhataja Ene Vaht tõi samuti välja mitmeid aspekte: „Oli mõnus päev, palju vaeva nähtud, vahvad mõtted, toredad ja asjalikud lapsed, kaasatud suuremaid õpilasi ja lastele esmakordne osalemine Hullu Teadlasega“. 

Projektipäeva järel said õpilased ka koduse töö, mille käigus sai igaüks ise lihtsate vahenditega vee hüdromeetri valmistada.

 

LOODUS KUUBIS

11. b klassi õpilase Sandra Mai eesmärk oli korraldada üleriigiline Minecrafti ehitamisvõistlus  „Võistlus kuubis“, et panna videomängurid meeskondadena piiratud aja raames võimalikult detailselt ehitama mõnda looduslikku objekti, nt looma, taime, vulkaani vms.

„Õppimine ja mõttetöö arendamine pole tavaliselt väga lõbus. Sellesse ei taheta väga oma aega kulutada. Meil oli plaan läbi viia projekt, mis on nii hariv kui ka tore. Kogenud Minecrafti mängijad ja uustulnukad saavad tunda motivatsiooni ja tegeleda sellega, mis neile ka tegelikult meeldib,“ põhjendas Sandra Mai projekti elluviimise vajalikkust.

Võistlus toimus 2. detsembril virtuaalses keskkonnas. Võistlusest võttis osa 43 osalejat 23 võistkonnas. „Võistluse käigus ehitati põhiliselt maastikke, aga ka kändu, öökulli, siga, mesilaspesa ja suurt puud. Mõned võistkonnad jõudsid tegeleda väga suure alaga, aga teised pöörasid tähelepanu just ühele objektile, et sinna võimalikult palju detaili lisada,“ selgitas Sandra Mai ja lisas, et enamus võistkondi püsisid edukalt teemas.

Võistluse võitjad valiti välja osalejate häälte ja projektimeeskonnast moodustatud žürii pingerea alusel. Parimatele meeskondadele oli planeeritud ka rahaline preemia. 250-eurone auhinnafond jagunes järgmiselt: 1. koht 125 eurot, 2. koht 75 eurot, 3. koht 50 eurot. 4. ja 5. koht said veel üllatusauhinnad. „Vaatasime tööde puhul põhiliselt detailsust, kokkuvõtvat teksti, lugu, ajaplaneerimist, võimekust, panust, loovust, reaalsust, originaalsust, kompositsiooni, looduse kujutamist, põimimist,“ selgitas ta.

Oma esimese projekti kohta ütles gümnasist, et see läks suures osas plaanipäraselt, andes samas kogemuse, mida saaks järgmisel korral veel paremini teha.

Projektikonkursi „Ideepuhur“ eesmärk oli toetada noorte omaalgatust ning ettevõtlikkust pakkudes neile võimalusi ühiskondlike ja sotsiaalsete kitsaskohtade lahendamiseks. Noorte poolt algatatavate tegevuste fookuses on kohaliku kogukonna edendamisega seotud ideed, mis toetavad erinevate pädevuste arendamist mitteformaalses õpikeskkonnas.

Hindamiskomisjon vaatas läbi 85 ideed ning tegi otsuse rahastada 65 projekti. Positiivse rahastamisotsuse saajate hulgas oli ka kahe Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilase projekt.

Noorte omaalgatuskonkursi „Ideepuhur“ kaudu rahastasid projekte ANK ning Haridus- ja Teadusministeerium.

TEEME TEADUSKATSEID!

3. b klassi õpilase Andero projekt kandis pealkirja „Teeme teaduskatseid!“, mis ühendas kogunisti kolme projektikonkursi fookusteemat: noorte vaimne tervis, kogukondade vaheline lõimumine ning loodusvaldkondade alaste teadmiste ja oskuste arendamine. Andero eesmärk oli oma klassiga tuttavaks saada samaealiste õpilastega Lustivere koolist, et nendega sõprussidemeid luua, ühiselt teaduskatseid teha ning liikumispausina ka rahvastepalli mängida.

Projektipäev „Teeme teaduskatseid“ toimus 28. novembril Lustivere Kultuurimajas. Päeva esimeses pooles tutvusid õpilased üksteisega erinevate tutvumismängude kaudu ning tegid teaduskatseid 11. a klassi õpilaste Simmo, Katriini ja Eleriini juhendamisel.

Seejärel jalutati koolimajja, kus tutvuti eakaaslaste õpikeskkonnaga, mängiti rahvastepalli ja söödi ühiselt lõunat. Projektipäev jätkus kohalikus kultuurimajas Hullu Teadlase programmiga: esmalt tegi Hull Teadlane teadusteatri show, mille käigus käis pauku, tuli tossu ja lõõmas tuleleeke. Seejärel said õpilased kaks iseseisvat teadusega seotud ülesannet teha.

Projektikohtumise järel läbi viidud küsitluse põhjal jäid kõik osalenud õpilased projektipäevaga rahule. Enim meeldis õpilastele Hullu Teadlase elevandi hambapasta katse, samuti kanamuna ujutamise katse. Lisaks toodi välja, et oli tore uusi sõpru saada, nendega suhelda ja õppida väljapool klassiruumi. 99% õpilastest kinnitas, et kui pakutaks võimalust ja aeg sobiks, osaleksid nad teaduskatsete huviringis.

11. a klassi õpilane Simmo sai projektipäeval olla juhendaja rollis. „Mulle andis see projektipäev uusi teadmisi, mida koolist ei pruugi saada,“ selgitas ta. Juhendaja rollis on ta ka varem olnud, mistõttu jälgis ta huviga, kuidas suuremate kogemustega Hull Teadlane seda teeb. „Vaatasin selle pilguga, et võib-olla saab sünnipäevade läbiviimiseks mingeid katsete tegemise ideid,“ lisas ta.

Klassijuhataja Piret Pärkson kiitis Anderot toreda mõtte eest. „Tänu tema toredatele ideedele sai teoks tõsiselt vahva ja arendav ühistegevus. Lisaks on nüüd palju lapsi nakatunud teaduspisikuga.“

Lustivere 3.-4. liitklassi klassijuhataja Ene Vaht tõi samuti välja mitmeid aspekte: „Oli mõnus päev, palju vaeva nähtud, vahvad mõtted, toredad ja asjalikud lapsed, kaasatud suuremaid õpilasi ja lastele esmakordne osalemine Hullu Teadlasega“. 

Projektipäeva järel said õpilased ka koduse töö, mille käigus sai igaüks ise lihtsate vahenditega vee hüdromeetri valmistada.

 

LOODUS KUUBIS

11. b klassi õpilase Sandra Mai eesmärk oli korraldada üleriigiline Minecrafti ehitamisvõistlus  „Võistlus kuubis“, et panna videomängurid meeskondadena piiratud aja raames võimalikult detailselt ehitama mõnda looduslikku objekti, nt looma, taime, vulkaani vms.

„Õppimine ja mõttetöö arendamine pole tavaliselt väga lõbus. Sellesse ei taheta väga oma aega kulutada. Meil oli plaan läbi viia projekt, mis on nii hariv kui ka tore. Kogenud Minecrafti mängijad ja uustulnukad saavad tunda motivatsiooni ja tegeleda sellega, mis neile ka tegelikult meeldib,“ põhjendas Sandra Mai projekti elluviimise vajalikkust.

Võistlus toimus 2. detsembril virtuaalses keskkonnas. Võistlusest võttis osa 43 osalejat 23 võistkonnas. „Võistluse käigus ehitati põhiliselt maastikke, aga ka kändu, öökulli, siga, mesilaspesa ja suurt puud. Mõned võistkonnad jõudsid tegeleda väga suure alaga, aga teised pöörasid tähelepanu just ühele objektile, et sinna võimalikult palju detaili lisada,“ selgitas Sandra Mai ja lisas, et enamus võistkondi püsisid edukalt teemas.

Võistluse võitjad valiti välja osalejate häälte ja projektimeeskonnast moodustatud žürii pingerea alusel. Parimatele meeskondadele oli planeeritud ka rahaline preemia. 250-eurone auhinnafond jagunes järgmiselt: 1. koht 125 eurot, 2. koht 75 eurot, 3. koht 50 eurot. 4. ja 5. koht said veel üllatusauhinnad. „Vaatasime tööde puhul põhiliselt detailsust, kokkuvõtvat teksti, lugu, ajaplaneerimist, võimekust, panust, loovust, reaalsust, originaalsust, kompositsiooni, looduse kujutamist, põimimist,“ selgitas ta.

Oma esimese projekti kohta ütles gümnasist, et see läks suures osas plaanipäraselt, andes samas kogemuse, mida saaks järgmisel korral veel paremini teha.

Projektikonkursi „Ideepuhur“ eesmärk oli toetada noorte omaalgatust ning ettevõtlikkust pakkudes neile võimalusi ühiskondlike ja sotsiaalsete kitsaskohtade lahendamiseks. Noorte poolt algatatavate tegevuste fookuses on kohaliku kogukonna edendamisega seotud ideed, mis toetavad erinevate pädevuste arendamist mitteformaalses õpikeskkonnas.

Hindamiskomisjon vaatas läbi 85 ideed ning tegi otsuse rahastada 65 projekti. Positiivse rahastamisotsuse saajate hulgas oli ka kahe Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilase projekt.

Noorte omaalgatuskonkursi „Ideepuhur“ kaudu rahastasid projekte ANK ning Haridus- ja Teadusministeerium.