Koolivaheajal mängiti kooli 29. august Helis Rosin
22.–24. augustini toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 1. klassi õppima asuvatele lastele õpihuvilaager „Mängime kooli“, kus osales 45 särasilmset õpilast.
Õpihuvilaagri eestvedaja õpetaja Katre Peussa ütles, et laagripäevad olid sama pikad kui esimese klassi koolipäevadki. „Proovisime toimetada koolipäeva rütmis. Samas olid tegevused siiski mängulised ja laua taha me õpilasi õppima ei pannud. Keskendusime liikumisele ja käelisele tegevusele. Lapsed said koolis ka süüa, selle käigus tutvusid nad muuhulgas söökla reeglitega,“ selgitas ta.
Kaaskorraldaja õpetaja Nele Mällo lisas, et laagris osalenud lapsed olid toimekad ja asjalikud. „Viimasel päeval enne laagri lõpetamist kogunesid lapsed aulasse ja üks neist ohkas, et mega lahe laager. Tema kaaslane nõustus väitega,“ tõi ta näite laste spontaanselt antud tagasisidest.
Töötube viisid läbi Maia Lepiste (mängulised liikumistegevused), Evi Rohtla (nahast võtmehoidjate meisterdamine), Kätlin Kaju (viguriga võileibade valmistamine), Annika Kallasmaa (lastejooga), Margit Randmaa (vaikuseminutid), Põltsamaa Päästekomando, kooliõed Liina Mikk ja Piret Põldre (esmaabi töötuba), Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna juhatuse liige Kati Mikk ja kodutütred (ohutu käitumine looduses).
Loomulikult osalesid laagri tegemistes aktiivselt ka 1. klasside klassijuhatajad Valli Kulu, Kaja Raimets ja Margit Tõnisson, abiõpetajad Egle Esop, Reelika Vatsel ja Virge Roos ning eripedagoog Annike Tasa. Õuetegevustes olid abiks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kuus kolmanda kooliastme noort, viies läbi erinevaid tegevusi. „Lastele meeldis koolinoortega suhelda ja nendega koos olla. Lapsed võtsid neid kui suuri sõpru ja mängukaaslasi,“ ütles Peussa.
„Ühel õpilasgrupil õnnestus Põltsamaa päästekomandos näha väljakutset ja päästjate sündmuskohta minekut,“ tõi ta näite ühest ootamatust olukorrast.
Korraldajate sõnul oli lapsevanemate tagasiside laagrile positiivne. „Vanemate suurim ootus oli, et lapsed kohaneksid koolikeskkonnaga ja tutvuksid tulevase õpetaja ja klassikaaslastega, et 1. septembril oleks lastel vähem pinget,“ tõi Mällo välja kasuteguri, et klassijuhatajad ja õpilased said tuttavaks vabamas õhkkonnas juba koolivaheajal. „Täname lapsevanemaid, et nad usaldasid lapsed meie hoolde,“ lisas Peussa.
Õpihuvilaagri eestvedaja õpetaja Katre Peussa ütles, et laagripäevad olid sama pikad kui esimese klassi koolipäevadki. „Proovisime toimetada koolipäeva rütmis. Samas olid tegevused siiski mängulised ja laua taha me õpilasi õppima ei pannud. Keskendusime liikumisele ja käelisele tegevusele. Lapsed said koolis ka süüa, selle käigus tutvusid nad muuhulgas söökla reeglitega,“ selgitas ta.
Kaaskorraldaja õpetaja Nele Mällo lisas, et laagris osalenud lapsed olid toimekad ja asjalikud. „Viimasel päeval enne laagri lõpetamist kogunesid lapsed aulasse ja üks neist ohkas, et mega lahe laager. Tema kaaslane nõustus väitega,“ tõi ta näite laste spontaanselt antud tagasisidest.
Töötube viisid läbi Maia Lepiste (mängulised liikumistegevused), Evi Rohtla (nahast võtmehoidjate meisterdamine), Kätlin Kaju (viguriga võileibade valmistamine), Annika Kallasmaa (lastejooga), Margit Randmaa (vaikuseminutid), Põltsamaa Päästekomando, kooliõed Liina Mikk ja Piret Põldre (esmaabi töötuba), Naiskodukaitse Jõgeva ringkonna juhatuse liige Kati Mikk ja kodutütred (ohutu käitumine looduses).
Loomulikult osalesid laagri tegemistes aktiivselt ka 1. klasside klassijuhatajad Valli Kulu, Kaja Raimets ja Margit Tõnisson, abiõpetajad Egle Esop, Reelika Vatsel ja Virge Roos ning eripedagoog Annike Tasa. Õuetegevustes olid abiks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kuus kolmanda kooliastme noort, viies läbi erinevaid tegevusi. „Lastele meeldis koolinoortega suhelda ja nendega koos olla. Lapsed võtsid neid kui suuri sõpru ja mängukaaslasi,“ ütles Peussa.
„Ühel õpilasgrupil õnnestus Põltsamaa päästekomandos näha väljakutset ja päästjate sündmuskohta minekut,“ tõi ta näite ühest ootamatust olukorrast.
Korraldajate sõnul oli lapsevanemate tagasiside laagrile positiivne. „Vanemate suurim ootus oli, et lapsed kohaneksid koolikeskkonnaga ja tutvuksid tulevase õpetaja ja klassikaaslastega, et 1. septembril oleks lastel vähem pinget,“ tõi Mällo välja kasuteguri, et klassijuhatajad ja õpilased said tuttavaks vabamas õhkkonnas juba koolivaheajal. „Täname lapsevanemaid, et nad usaldasid lapsed meie hoolde,“ lisas Peussa.
