Õpilasesinduste liit tõi nädalavahetuseks noored Põltsamaale 18. oktoober Helis Rosin
13.–15. oktoobrini toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis Eesti Õpilasesinduste Liidu üldkoosolek, kuhu kogunes 193 õpilast. Igast üldhariduskoolist ja kutsekoolist pääses delegaadiks üks inimene.
Kolmepäevasel üritusel olid arutlusel näiteks liidu 2024. aasta tegevuskava, põhikirja ja kodukorra uuendused ning haridusplatvorm.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumit esindas abiturient Grettel Liset Möldri. Esimest korda osales ta üle-eestilisel üldkoosolekul mõned aastad tagasi, õppides 10. klassis. „Armusin tookord liitu ära. Kui tulid järgmised töökoosolekud, andsin märku, et tahan minna meie kooli esindama,“ selgitas ta oma suhtumist kogunemistel osalemisesse.
Õpilasliit toob noored üle Eesti kokku kaks korda aastas – igal sügisel ja kevadel. Kevaditi on rõhk uue juhatuse ja revisjonikomisjoni valimisel, sügisel pööratakse tähelepanu eelarvele ja kodukorra uuendamisele. Hiljutisel üldkoosolekul oli teemaks ka haridusplatvormi uuendamine.
„Haridusplatvorm sisaldab väga erinevaid asju – alates sellest, milline peaks koolimaja välja nägema kuni õpilaste füüsilise ja vaimse terviseni välja,“ selgitas kogunemisel osalenud Möldri.
Üldkoosolekul osalesid õpilased vanuses 13 kuni 19-20, kes olid jagatud rühmadesse. Iga rühm sai oma „tudula“ ehk klassi ning selle tiimiga tuli ka meeskonnatööd teha.
„Meil olid erinevad tegevused. Käisime näiteks Põltsamaa linnas orienteerumas, saime värskes õhus olla. Minule andis see võimaluse teistele linna tutvustada. Kui oled kusagilt Tallinnast, siis sa ei tea, milline Põltsamaa on. Tegelikult on meil ju ilus linn!“ tõdes ta.
Samuti said koolinoored meeskondadena välja mõelda lühinäidendeid. „Meie rühm sai kosmose teema,“ tutvustas Möldri.
Suur üllatus: 2 nädalat
„Õhtuprogramm oli äge, kõik esitasid näidendeid, pakuti snäkke, sai pilte teha. Ja oli väga äge bänd nimega 2 nädalat.“ Septembri alguses pälvis sama koosseis bändide festivalil 1. koha.
„Koosseisu kuuluvad 17-aastased Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased ja nad teevad väga head muusikat. Neil on kolm solisti ja kõik laulsid väga hästi. Nad oskasid publikut väga hästi kaasata, tegid nii rokki kui ka poppi. Isegi üks soomekeelne klassikaline lugu oli, kuna nad õpivad soome keelt. Ja kui nad nägid, et mõned osalejatest tahtsid tantsida, tegid ka ühe valsiloo,“ kiitis Möldri noortebändi.
Üldkoosoleku ametlik osa toimus samuti aulas, kus keskenduti ühele teemale korraga ja huvilised said küsimusi esitada.
Üldkoosolek lõppes osalejate jaoks emotsionaalselt. „Pisarad olid silmis. Minu meelest kõigile meeldis, kes kohale tulid. Kes on juba kauem liidus olnud, neile on see südamelähedane. Usun, et ka uued osalejad kogesid sama, mida mina esimesel korral: tahaks veel koosolekutele tulla,“ rääkis Möldri.
Õpilasliidu koosolekutel osalemise teevad abituriendi sõnul motiveerivaks kaasosalejad. „Need inimesed on nii motiveerivad, nad on erinevatest piirkondadest, kellega saab kogemusi vahetada. Meid ühendabki see, oleme kõik kooliõpilased ja mulle tundub, et sinna kogunevadki keskmisest targemad ja motiveeritumad õpilased,“ tõdes ta.
Üldkoosolekul anti ühtlasi teada, et uuel aastal plaanitakse koolides läbi viia ka kontrolltööde uuring, et näha, kui hästi peetakse praegu kinni kontrolltööde tegemise reeglitest ning kas õpetajad teevad vahet tunnikontrollil ja kontrolltööl. „Eesmärk on kaitsta õpilast, et nädalas ei oleks viis kontrolltööd ning õpilaste vaimne tervis ei kannatakse liigse koormuse tõttu. Õpilasesinduste liit viib küsitluse läbi, seejärel analüüsib tulemusi ja esitab tulemused haridusministeeriumile,“ tutvustas ta plaanitavat ettevõtmist.
|
Abiturient Grettel Liset Möldri selgitas, milleks üle-eestilist õpilasorganisatsiooni vaja on: Õpilasliit seisab noorte õiguste eest ja teeb iganädalaselt koostööd teadus- ja haridusministeeriumi ning teiste asutustega. Kui õpilastel on mingi probleem, tasub esmalt pöörduda enda klassivanema poole, kes on ka kooli õpilasesinduse liige. Kui on väga tõsine probleem, saab selle teemaga pöörduda Õpilasliiduni välja. On olnud juhtumeid, mil liit on aidanud koolidel probleeme lahendada. |
Fotod: Annika Rohtla
Kolmepäevasel üritusel olid arutlusel näiteks liidu 2024. aasta tegevuskava, põhikirja ja kodukorra uuendused ning haridusplatvorm.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumit esindas abiturient Grettel Liset Möldri. Esimest korda osales ta üle-eestilisel üldkoosolekul mõned aastad tagasi, õppides 10. klassis. „Armusin tookord liitu ära. Kui tulid järgmised töökoosolekud, andsin märku, et tahan minna meie kooli esindama,“ selgitas ta oma suhtumist kogunemistel osalemisesse.
Õpilasliit toob noored üle Eesti kokku kaks korda aastas – igal sügisel ja kevadel. Kevaditi on rõhk uue juhatuse ja revisjonikomisjoni valimisel, sügisel pööratakse tähelepanu eelarvele ja kodukorra uuendamisele. Hiljutisel üldkoosolekul oli teemaks ka haridusplatvormi uuendamine.
„Haridusplatvorm sisaldab väga erinevaid asju – alates sellest, milline peaks koolimaja välja nägema kuni õpilaste füüsilise ja vaimse terviseni välja,“ selgitas kogunemisel osalenud Möldri.
Üldkoosolekul osalesid õpilased vanuses 13 kuni 19-20, kes olid jagatud rühmadesse. Iga rühm sai oma „tudula“ ehk klassi ning selle tiimiga tuli ka meeskonnatööd teha.
„Meil olid erinevad tegevused. Käisime näiteks Põltsamaa linnas orienteerumas, saime värskes õhus olla. Minule andis see võimaluse teistele linna tutvustada. Kui oled kusagilt Tallinnast, siis sa ei tea, milline Põltsamaa on. Tegelikult on meil ju ilus linn!“ tõdes ta.
Samuti said koolinoored meeskondadena välja mõelda lühinäidendeid. „Meie rühm sai kosmose teema,“ tutvustas Möldri.
Suur üllatus: 2 nädalat
„Õhtuprogramm oli äge, kõik esitasid näidendeid, pakuti snäkke, sai pilte teha. Ja oli väga äge bänd nimega 2 nädalat.“ Septembri alguses pälvis sama koosseis bändide festivalil 1. koha.
„Koosseisu kuuluvad 17-aastased Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased ja nad teevad väga head muusikat. Neil on kolm solisti ja kõik laulsid väga hästi. Nad oskasid publikut väga hästi kaasata, tegid nii rokki kui ka poppi. Isegi üks soomekeelne klassikaline lugu oli, kuna nad õpivad soome keelt. Ja kui nad nägid, et mõned osalejatest tahtsid tantsida, tegid ka ühe valsiloo,“ kiitis Möldri noortebändi.
Üldkoosoleku ametlik osa toimus samuti aulas, kus keskenduti ühele teemale korraga ja huvilised said küsimusi esitada.
Üldkoosolek lõppes osalejate jaoks emotsionaalselt. „Pisarad olid silmis. Minu meelest kõigile meeldis, kes kohale tulid. Kes on juba kauem liidus olnud, neile on see südamelähedane. Usun, et ka uued osalejad kogesid sama, mida mina esimesel korral: tahaks veel koosolekutele tulla,“ rääkis Möldri.
Õpilasliidu koosolekutel osalemise teevad abituriendi sõnul motiveerivaks kaasosalejad. „Need inimesed on nii motiveerivad, nad on erinevatest piirkondadest, kellega saab kogemusi vahetada. Meid ühendabki see, oleme kõik kooliõpilased ja mulle tundub, et sinna kogunevadki keskmisest targemad ja motiveeritumad õpilased,“ tõdes ta.
Üldkoosolekul anti ühtlasi teada, et uuel aastal plaanitakse koolides läbi viia ka kontrolltööde uuring, et näha, kui hästi peetakse praegu kinni kontrolltööde tegemise reeglitest ning kas õpetajad teevad vahet tunnikontrollil ja kontrolltööl. „Eesmärk on kaitsta õpilast, et nädalas ei oleks viis kontrolltööd ning õpilaste vaimne tervis ei kannatakse liigse koormuse tõttu. Õpilasesinduste liit viib küsitluse läbi, seejärel analüüsib tulemusi ja esitab tulemused haridusministeeriumile,“ tutvustas ta plaanitavat ettevõtmist.
Fotod: Annika Rohtla
|
Abiturient Grettel Liset Möldri selgitas, milleks üle-eestilist õpilasorganisatsiooni vaja on: Õpilasliit seisab noorte õiguste eest ja teeb iganädalaselt koostööd teadus- ja haridusministeeriumi ning teiste asutustega. Kui õpilastel on mingi probleem, tasub esmalt pöörduda enda klassivanema poole, kes on ka kooli õpilasesinduse liige. Kui on väga tõsine probleem, saab selle teemaga pöörduda Õpilasliiduni välja. On olnud juhtumeid, mil liit on aidanud koolidel probleeme lahendada. |
