Reisiteemaline maastikumäng kutsus õpilased linna seiklema 02. oktoober Helis Rosin
27. septembril toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis Veski ja Lille õppehoonete õpilastele spordinädala raames maastikumäng 1.-12. klassile. Ammutades inspiratsiooni 26. septembri Euroopa keeltepäevast, olid tänavuse maastikumängu peatuspunktides leidlikkust ja koostööd ärgitavad ülesanded.
Ülesanded olid seotud eelkõige keelte ja reisimisega.
Maastikumängul oli kaks distantsi: 1.–5. klassid läbisid lühema ringi ning 6.–11. klassid pikema ringi, kummalgi distantsil tuli lahendada erinevad ülesanded. Peatuspunktides viisid ülesandeid läbi ja pidasid punktiarvestust kooli töötajad ja abituriendid.
Nooremad klassid läbisid kuus peatust, milles pidid oskama näiteks joonistada mõne riigi lippu, kiiruse peale mängima meeskonnaga matkateemalist memory-mängu ja kokku panema Eesti maakondade pusle ning vastama erinevatele riikide ja reisimisega seotud küsimustele.
3. b klassijuhataja Piret Pärkson tõi välja asjaolu, et küsimused eeldasid lastelt laia silmaringi ja teadmisi teemade kohta, mida koolis õpitud ei ole. „Mind üllatas, et lapsed teadsid vastuseid ja lahendasid tiimi peale ülesanded väge edukalt ära,“ tõi ta välja üllatusliku momendi.
„Sel aastal lasin õpilastel ise kaarti lugeda – see meeldis neile. Orienteerumine oli põnev ja täitsa jõukohane. Võib-olla oleks kaart võinud olla detailsem, igatahes oli kaardilugemine laste jaoks põnev,“ rääkis ta. „See oli väga sisukas päev. Ühtlasi oli see ideaalne sissejuhatus uuele, riigilippude teemale ainetunnis,“ lisas Pärkson.
Koos 7. g klassiga läbis pikema ringi kunstiõpetaja Margit Randmaa. „Need olid väga lahedad praktilised ülesanded, kõik olid reisimisega seotud,“ kiitis ta. Näiteks tuli õpilastel telk püstitada, sup-laud õhku täis pumbata, autol rehv vahetada. Samuti tuli määrata kellaaeg ajavööndist sõltuvalt, arvutada valuutat, osata reisieelarvet koostada ja kohvrit pakkida. „Väga praktilised ja elulised ülesanded, mille vahele oli oskuslikult veel liikumine pandud,“ kirjeldas Randmaa vahetult pärast distantsi läbimist.
Samuti tuli õpilastel saksa, inglise ja vene keelest sõnu tõlkida. „Saksa keelt pole enamik meie klasse üldse õppinud, aga esemete tähendus oli tuletatav. Ainuke sõna, mille tähendust meie klass välja ei mõeldud, oli saksa k „rock“, mis on seelik,“ tutvustas ta uut teadmist.
11. a klassi õpilastele meeldisid enim tehnilisi oskusi nõudev rehvivahetuse ülesanne ning kiirust ja väga head selgitusoskust eeldav riigi lippude alias. Pingutusi nõudva päeva lõpus said vanemad klassid kohe teada ka ülesannete lahendamise tulemused ning kiidusõnad kooli direktorilt.
Lõimitud õpe ja üldoskuste arendamine
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arendusjuht Juta Jaani ütles, et maastikumängu päev oli tõeline üldoskuste arendamise ja laiemalt lõimingut toetav päev. „Terve päev oli vajalik liikuda ühest punktist teise. Ehk siis lugeda kaarti, kasutada orienteerumisoskust ning liikuda linnas ja tegutseda ühise rühmana.
Punktides antud elulised ülesanded olid põnevad ning nende lahendamisel tulid kasuks ettevõtlikkus, loovus, probleemide lahendamise ja meeskonnatöö oskus, aga ka teadmised geograafiast, täpsemalt riigilippudest, ajavöönditest, riikidest ja nende pealinnadest ja reisimisega seotud reeglitest, samuti oli vaja kasutada eesti, saksa, inglise kui ka vene keel oskust,“ loetles Jaani.
„Samas jäi iga klassiga liikunud õpetajale võimalus maastikumängu ülesannete lahendamise vahelist aega kasutada ka enda klassi vajadustest lähtuvateks tegevusteks, nt jätkata eelmisel kahel nädalal toimunud väikeprügi koristamist, korrata õpitud puude või taimede nimetusi, suhelda klassikaaslastega jalutamise ajal ja nautida kaunist sügisilma või leida hetk õpetajaga enda murede ja rõõmude jagamiseks,“ kirjeldas ta õpilaste ja õpetajate ajakasutust ühest kohast teise liikudes.
Maastikumängu päev toetas ka keskkonnahoidu – osalejatel tuli lõunasöögiks ise korduvkasutatavad nõud kaasa võtta.
Aitäh, Maikel Mikson ja kehalise kasvatuse ainesektsioon, maastikumängu korraldajad, tublid osalejad ja ettevõtlikud läbiviijad väga toreda, lõimitud ja koostöise, tervisliku ja õpetliku päeva eest!
Ülesanded olid seotud eelkõige keelte ja reisimisega.
Maastikumängul oli kaks distantsi: 1.–5. klassid läbisid lühema ringi ning 6.–11. klassid pikema ringi, kummalgi distantsil tuli lahendada erinevad ülesanded. Peatuspunktides viisid ülesandeid läbi ja pidasid punktiarvestust kooli töötajad ja abituriendid.
Nooremad klassid läbisid kuus peatust, milles pidid oskama näiteks joonistada mõne riigi lippu, kiiruse peale mängima meeskonnaga matkateemalist memory-mängu ja kokku panema Eesti maakondade pusle ning vastama erinevatele riikide ja reisimisega seotud küsimustele.
3. b klassijuhataja Piret Pärkson tõi välja asjaolu, et küsimused eeldasid lastelt laia silmaringi ja teadmisi teemade kohta, mida koolis õpitud ei ole. „Mind üllatas, et lapsed teadsid vastuseid ja lahendasid tiimi peale ülesanded väge edukalt ära,“ tõi ta välja üllatusliku momendi.
„Sel aastal lasin õpilastel ise kaarti lugeda – see meeldis neile. Orienteerumine oli põnev ja täitsa jõukohane. Võib-olla oleks kaart võinud olla detailsem, igatahes oli kaardilugemine laste jaoks põnev,“ rääkis ta. „See oli väga sisukas päev. Ühtlasi oli see ideaalne sissejuhatus uuele, riigilippude teemale ainetunnis,“ lisas Pärkson.
Koos 7. g klassiga läbis pikema ringi kunstiõpetaja Margit Randmaa. „Need olid väga lahedad praktilised ülesanded, kõik olid reisimisega seotud,“ kiitis ta. Näiteks tuli õpilastel telk püstitada, sup-laud õhku täis pumbata, autol rehv vahetada. Samuti tuli määrata kellaaeg ajavööndist sõltuvalt, arvutada valuutat, osata reisieelarvet koostada ja kohvrit pakkida. „Väga praktilised ja elulised ülesanded, mille vahele oli oskuslikult veel liikumine pandud,“ kirjeldas Randmaa vahetult pärast distantsi läbimist.
Samuti tuli õpilastel saksa, inglise ja vene keelest sõnu tõlkida. „Saksa keelt pole enamik meie klasse üldse õppinud, aga esemete tähendus oli tuletatav. Ainuke sõna, mille tähendust meie klass välja ei mõeldud, oli saksa k „rock“, mis on seelik,“ tutvustas ta uut teadmist.
11. a klassi õpilastele meeldisid enim tehnilisi oskusi nõudev rehvivahetuse ülesanne ning kiirust ja väga head selgitusoskust eeldav riigi lippude alias. Pingutusi nõudva päeva lõpus said vanemad klassid kohe teada ka ülesannete lahendamise tulemused ning kiidusõnad kooli direktorilt.
Lõimitud õpe ja üldoskuste arendamine
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arendusjuht Juta Jaani ütles, et maastikumängu päev oli tõeline üldoskuste arendamise ja laiemalt lõimingut toetav päev. „Terve päev oli vajalik liikuda ühest punktist teise. Ehk siis lugeda kaarti, kasutada orienteerumisoskust ning liikuda linnas ja tegutseda ühise rühmana.
Punktides antud elulised ülesanded olid põnevad ning nende lahendamisel tulid kasuks ettevõtlikkus, loovus, probleemide lahendamise ja meeskonnatöö oskus, aga ka teadmised geograafiast, täpsemalt riigilippudest, ajavöönditest, riikidest ja nende pealinnadest ja reisimisega seotud reeglitest, samuti oli vaja kasutada eesti, saksa, inglise kui ka vene keel oskust,“ loetles Jaani.
„Samas jäi iga klassiga liikunud õpetajale võimalus maastikumängu ülesannete lahendamise vahelist aega kasutada ka enda klassi vajadustest lähtuvateks tegevusteks, nt jätkata eelmisel kahel nädalal toimunud väikeprügi koristamist, korrata õpitud puude või taimede nimetusi, suhelda klassikaaslastega jalutamise ajal ja nautida kaunist sügisilma või leida hetk õpetajaga enda murede ja rõõmude jagamiseks,“ kirjeldas ta õpilaste ja õpetajate ajakasutust ühest kohast teise liikudes.
Maastikumängu päev toetas ka keskkonnahoidu – osalejatel tuli lõunasöögiks ise korduvkasutatavad nõud kaasa võtta.
Aitäh, Maikel Mikson ja kehalise kasvatuse ainesektsioon, maastikumängu korraldajad, tublid osalejad ja ettevõtlikud läbiviijad väga toreda, lõimitud ja koostöise, tervisliku ja õpetliku päeva eest!
