Adavere mõisa ajalugu ulatub küll tagasi 17. sajandisse, mil seda on esmamainitud sajandi teisel poolel. Koolitöö algas aga mõisas esmakordselt 1765.a. - Liivimaa koolikorralduse alusel ja Põltsamaa pastori August Wilhem Hupeli algatusel asutati koolid Adaveres, Vana- ja Uue-Põltsamaal, Lustiveres, Tapikul, Pajusis ja Kalanas.
Esimesed kirjalikud tõendid kooli olemasolu kohta Adavere mõisas varem külanimena Puiatu külas, samuti Vaivere külas ühes ruumikas talumajas pärinevad 1787. aastast. Järgmised kirjalikud andmed pärinevad Puiatu kooli kohta aastast 1838.a, mil koolmeistriks oli Mihkel Karro. Aastal 1851 otsustati, et 1852.a tuleb ehitada uus koolimaja. Seoses elanikkonna rohke üleminekuga vene õigeusku, avati 1853. aastal Adaveres vene õigeusu abikool. Sellest ajast tegutses Adaveres kaks kooli. Kroonikasse on märgitud, et 1854.a on kooliruum on uus ja hea, koolmeister on Jaan Kaarelson.
Pärast kauaaegse Adavere mõisahärra Eduard von Stackelbergi surma 1864. aastal, asutati 1866. aastal tema mälestuseks Adavere Kõrgem Vallakool, mida nimetati Eduardikooliks. Koolmeistriks sai Johhannes Treu. Selle uuenduse tulemusena töötas Adaveres sellest ajast peale kolm kooli. Aastatel 1883–1885 töötas Eduardikoolis õpetajana ka luuletaja Jakob Tamm.
1928. aasta sügisel toimus Adavere mõisa härrastemaja (praegune peahoone) üleandmine koolile. Seejärel ühinesid Puiatu algkool ja Eduardikool üheks ja tööd alustas Adavere 6- klassiline Algkool. Kooli sisseõnnistamine leidis aset 4. nov. 1928. Õppetöö algas endises Adavere mõisa härrastemajas. Õpetajatena töötasid Eduard Juhansoo, Liisa Mõttus, Otto Reinik. Kooli direktoriks oli 1928. -1940.a. Eduard Juhansoo.
Hilisem ajalugu:
1962.a. - 1990.a. oli Adaveres 8-klassiline kool (viimasel paaril aastal 9 – klassiline kool, kus direktoriks oli Evald Leisner).
1976.a. - valmis Adavere kooli uus hoone. Seal on klassiruumid 3.-9. klassile ja täismõõtmetes võimla.
1990 – 2001 – Adavere Põhikooli direktoriks oli Ülar Kohari. 2001 – 2002. a. renoveeriti Adavere Põhikooli mõisahoone.
2001 (juuni-oktoober) – direktor Tarmo Tamm.
2001 – 2002. a. kevad – koolijuhina töötas Jaan Kabin.
2002. a. sügis - Adavere Põhikooli ruumidesse kolis Adavere Lasteaed Naksitrallid. Kooli direktorina asus tööle Rein Uusmaa.
2004. sept. – Adavere Põhikooli juures alustas tegutsemist õpilaskodu esialgu 10 õpilasega.
2006. septembrist asus koolijuhina tööle Sirje Jõemaa.
2007. septembrist alustas kool tegevust lasteaed-põhikoolina – ühise asutusena, mille nimeks jäi Adavere Põhikool.
2008. aasta detsembris renoveeriti kooli õppehoone.
2021. aasta 1. septembrist kuulub Adavere Põhikool haridusreformi järgselt Põltsamaa Ühisgümnaasiumi koosseisu ja on üks 4 õppekohast (teised õppekohad 2021/2022 õ.a on Põltsamaa, Lustivere ja Aidu).
Veel mõisa ajaloost:
Adavere mõis (saksa k Addafer) kuulus 16.-17. Põltsamaa lossile, mis Kesk-Eesti tähtsa keskusena haldas ümbritsevaid maid ja külasid. 1682. aasta kaartidel on Adavere märgitud juba mõisana. Kolmekümne adramaa suurune Adavere mõis anti Rootsi ajal rittmeister Zoegele 3279 taalri eest rendile.
Allikas: Rootsi Riigiarhiiv. Ekonomiståthållarens`i Pernau. G. A. Strömfelts kontor Godsinventarien Dorpats Kreis 1681-1698. V. 21)
Põltsamaa loss koos kaugeleulatuva aleviku ja ka ümbruskonnas asuvad mõisad ja külad põletati 12. septembril 1703 vaenlaste sissetungi ajal. Seeläbi hävis ka Adavere.
18. sajandist alates on Adavere ajalugu varasemast veidi täpsemalt jälgitav. Peeter I kinkis Adavere 26. detsembril 1720 etatsnõunik Heinrich von Fick`ile, kes selle ühes testamendis 7. aprillil 1740 oma maahauptmann Erich Johann von Vietinghoffiga abiellunud tütrele Beatale pärandas. Von Vietingghoffide ajal, 18. sajandi keskpaigas ehitati mõis esinduslikumalt barokkstiilis välja- püstitati kõrgel soklil paiknev puidust peahoone ning mitmeid kõrvalhooneid. 1745. aastal rajati prantsuse stiilis park, pügatud puude ja hekkidega. Pargi rajamist juhtis Peterburist kohale kutsutud haljastuskunstnik.
1761. aastal on Adavere mõisa kohta kirjutanud A.W. Hupel järgmist: „Addafer, eesti keeles Adavere, on allodiaalmõis. On ilusasti hoonestatud mõis kaunis viljakate maadega, kaugeleulatuvate põldudega, palju kõrtse suure tee ääres ( Mõhküla, Aru, Kiima). Adavere mõisal on tellise- ja lubjapõletus, üks vesi- ja üks suur hollandi tuulik. Head heinamaad, vähe oma metsa, ometi on tal metsaraie õigus Põltsamaa metsas. Mõisal on vähesel määral kalastust. Mõisal on kaks karjamõisa.
1785. aasta 10. juulil omandas Adavere mõisa 39750 rubla eest Carl Vietinghoff (maakohtu assessor), kes pärandas selle edasi oma pojale Erich von Vietinghoffile. Halb majandamine viis mõisa pankrotti.
Vaesunud Adavere mõisa ostis 1816. aastal rittmeister Bernhard Caspar von Stackelberg 71570 hõberubla eest. Ost toimus 4. septembril 1816. Siit algas Adavere Stackelbergide ajastu, mis kestis aastani 1876.Adavere polnud tol ajal kuigi suur ega iseäranis kaunis mõis, aga seda majandati eeskujulikult. Ka elumaja polnud mingi loss, kuid selle toad olid avarad ja meeldivad, aknad täis lilli ja päikest.
Bernhard von Stackelberg müüs 1876. aastal Adavere mõisa Pajusi mõisnik Nikolai von Wahlile, kes selle edasi andis oma pojale Eduard von Wahlile. Wahl`ide ajal, 19. sajandi lõpul oli mõisa majanduslik seis oluliselt paranenud, mis lubas alustada 1892. aastal uue härrastemaja ehitamist. Von Wahl`id püstitasid peahoone soklile uue historistliku peahoone. 1893. aastal valminud hoone on krohvimata paekiviehitis, mille keskosa ilmestab kolme akna laiune pealeehitis.
