Erasmus+

Õppeaastal 2023/24 osales seitse Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajat Erasmus+ lühiajalisel koolitusel.

 

Koolitus "Innovative Methodologies for Teaching & Learning" ("Innovatiivsed metodoloogiad õpetamiseks ja õppis") toimus Dublinis, millel osalesid inglise keele õpetajad Margit Uus ja Eva-Britt Bergmann.

Blogi nende tegemistest saab lugeda: https://www.canva.com/design/DAFy1jOX7HA/Lrd5_4VddzbbcA9Sp6NGUw/view?utm_content=DAFy1jOX7HA&utm_campaign=designshare&utm_medium=link&utm_source=editorlink opens on new page

 

Intervjuu "Erasmus+ projektiga Iirimaal keele- ja kultuurikümblusel"
Intervjueeris Juta Jaani

Õpetajad Margit Uus ja Eva-Britt Bergmann osalesid 22.-28. oktoobrini Erasmus+ projekti raames Iirimaal, Dublinis koolitusel "Innovative Methodologies for Teaching & Learning".

Margit, oled inglise keele õpetaja ning käisite koos Eva-Brit Bergmann´iga, kes on samuti inglise keele õpetaja, Erasmus+ õpirändel Iirimaal. Miks on vaja õpetajal ennast täiendada? 

See nädalane kursus oli hästi vajalik, kuna maailm meie ümber muutub, õpilased muutuvad, seetõttu peab ka õpetaja ajaga kaasas käima ja muutuma. Kui ma mõtlen oma tööajale, mis ma siin koolis tööl olen olnud, siis ma ei kujuta ette, et ma teeksin seda sama, mida ma tegin kakskümmend aastat tagasi. Maailm on selle ajaga nii palju muutunud.

Koolituse pealkiri „Innovatiivsed meetodid õpetamises ja õppimises“ tundus hästi põnev, mind huvitas, kuidas teha oma tunde laste jaoks huvitavamaks ja kaasaegsemaks ning kuidas jõuda õpieesmärkideni. Koolitusel ei käsitletud ainult tehnoloogia kasutamist ja kaasaegseid õppevahendeid, vaid tegelikult keskendusime õppetööle kui tervikule. Kui me räägime kaasaegsetest õppemeetoditest, siis üldjuhul tulevad inimestele silme ette telefon, arvuti ja muu tehnoloogia. Aga samas me rääkisime ka jutuvestmisest, veidi ka meditatsioonist ja sellest, kuidas kõigil oleks koolis hea olla. 

Miks valisid õppimiseks selle koolituse Erasmus+ projekti vahendusel?  

Minu jaoks oli see koolitus hästi hea võimalus õppida teistelt õpetajatelt. Tahtsin ka näha, kuidas töötavad ja toimuvad asjad teistes koolides ja riikides, mitte ainult meil Eestis. Üks koolituse eesmärkidest oligi „context for content“.

Koolitaja rõhutas mitmeid kordi, et lisaks sellele, et te saate koolitusel erinevaid meetodeid proovida ja harjutada, saate ka uusi tutvusi ja kontakte ning kui vaja, siis on võimalik ka edaspidi koostööd teha. See oli üks argument. Teine, mida ma keeleõpetajana näen, on vajadus aeg-ajalt käia päris keelekeskkonnas, see on teine asi, kui klassiruumi keelekeskkond. Klassiruumis on meie emakeeleks ja igapäevakeeleks eesti keel, aga koolitusel oldud nädala jooksul tuli mul kogu aeg suhelda inglise keeles, isegi märkmed olid lõpuks kõik inglise keeles. Keelekeskkonnas viibimine annab ka enda keelekasutusele värskust juurde.

Kui rääkida teistelt riikidelt õppimisest, siis meie koolituse üheks osaks oli ka kogemuste jagamine. Kõigil oli võimalik rääkida oma headest ideedest, jagada kogemusi oma koolidest, tutvustada õppe läbiviimist oma koolides. Nii tekkis ülevaade, mismoodi üle Euroopa asjad toimuvad.  

Kui palju on täna keeleõpetaja jaoks kättesaadavad täienduskoolitused Eestis? 

Koolitusi ikka on, aga konkreetselt inglise keele õpetajale suunatud koolitust ei ole. On kas eksamitele suunatud koolitused või mõned meetodi või metoodika koolitused. Need kipuvad olema tasulised ja koolitusrahad on alati piiratud. Olen otsinud ka erinevate ülikoolide poolt pakutavaid veebipõhiseid koolitusi inglise keele õpetajatele. Kuid need koolitused on planeeritud pikemale ajaperioodile ja see eeldab, et võtad selleks aega. Seda aega igapäevase õpetajatöö kõrvalt leida on raske. Eestis pakutavatel täienduskoolituse kursustel on enamasti tegemist iseseisva õppimisega. 

Mis oli selle koolituse juures Sinu jaoks kõige väärtuslikum? Näiteks too välja kolm kõige olulisemat. 

Eelkõige värsked ideed! Oli paar teemat, mis oli vana meeldetuletus, aga üldiselt sain väga palju uusi mõtteid ja ideid. Meil oli väga aktiivne kursus, kus peale kümneminutilist istumist tuli alati teha midagi aktiivset. Meetoditena kasutati väga palju vestlust ja suhtlust, kuid oli palju ka mõtete jagamist. Isegi mõned pausid, mis meil koolituse jooksul olid, kasutasin ära koolitusel tekkinud ideede kirjutamiseks märkmikusse – mida ma tahaksin tunnis teha või järele proovida. Ideede rohkus oli üliäge! Näiteks toon kursusel kõlanud mõtte, et tehnoloogia ja innovatiivsus ei ole eesmärk omaette, vaid see on suurepärane võimalus teha oma õppetööd, ehk õpetamist ja õppimist, tänapäevasemaks.

Kursusel rääkisime nii AI-st, jutuvestmisest, aga rääkisime ka mindfulness´ist ehk teadvelolekust, rääkisime õpetaja heaolust, erinevatest tööriistadest, millega tundi rikastada. Veel käisime ühel päeval väljasõidul, kus mõtlesime, kuidas kasutada õppetöös ära seda, kus sa elad ehk enda keskkonda. Alati ei pea olema väljasõit kuhugi kaugele, vaid tegelikult võib kõike seda, mis sinu ümber on, seda konteksti kasutada ka õppetöö läbiviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. 

Teine põhjus lisaks huvitavale teemale, miks just see kursus sai valitud, oli kursuse asukoht – Iirimaa. Kuna ma olen inglise keele õpetaja, pean lisaks keele oskamisele tundma ka kultuuri. Seda me seal peale õppetööd usinalt ka tegime: jõudsime läbi käia erinevad muuseumid, näiteks üheks Euroopa parimaks tunnustatud muuseumis Iiri emigratsiooni muuseum (Epic), lisaks loodusloomuuseumis, arheoloogiamuuseumis, viskimuuseumis. Kultuuri osa oli ka hästi äge! 

Kolmandaks, lisaks ideedele, mõtetele ja kultuuriga tutvumisele oli selle kursuse puhul oluline ka enda harjumuspärasest keskkonnast välja saamine. 

Tahaksin ma väga tänada meie projektikoordinaatorit, kes tuli meie juurde selle mõttega, et Erasmus+ projekti taotleda, nii et meil tekkis võimalus minna ja koolitusel käia.  

*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*

 

29.01-02.02.2004 osalesid bioloogiaõpetajad Terje Õunapuu, Polina Kasyanova ja Aire Narits Tenerifel õuesõppe koolitusel "Outdoor and Nature-based education and experimental learning".

Õpetajad andsid operatiivselt ülevaate oma tegemistest Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Facbooki postituste vahendusel: 

I postitus:

🌿 Meie kooli loodusainete õpetajad Aire, Terje ja Polina omandavad Erasmus+ programmi toel uusi õuesõppimise ja jätkusuutliku eluviisi oskusi sel nädalal Tenerifel!

🍒 Ülevaade esimesest koolituspäevast:

Murdsime jääd (zip-zap ja teised meetodid ootavad kolleegidele tutvustamist) ning tutvusime keskkonnaprobleemide õpetamise võimalustega.

Päeva moto: MY MISTAKE! SO WHAT!

II postitus:

 

🌿 Meie kooli loodusainete õpetajad Aire, Terje ja Polina omandavad Erasmus+ programmi toel uusi õuesõppimise ja jätkusuutliku eluviisi oskusi sel nädalal Tenerifel!

🌋Teine koolituspäev:

SOS külas jäid meelde nende põhimõtted: horisontaalne õppimine, teadmised ja õppimine läbi tegemise. Pärastlõunal pühendusime Teide rahvuspargis vulkaanidele, kiiruuringutele ja lugude etendamisele.

Päeva moto: ÕUES ÕPPIMINE TEEB ÕNNELIKUKS!

III postitus:

🌿 Meie kooli loodusainete õpetajad Aire, Terje ja Polina omandavad Erasmus+ programmi toel uusi õuesõppimise ja jätkusuutliku eluviisi oskusi sel nädalal Tenerifel!

Kolmas koolituspäev: Jätkasime kogemuste omandamist Anaga mägedes. Aardejaht TORE metoodika järgi superinnustava positiivse Javieri vedamisel sidus looduse, ajaloo, kestlikkuse ja koostöö.

Päeva moto: Õues õppimine on TORE.

IV postitus: 
 🌿Meie kooli loodusainete õpetajad Aire, Terje ja Polina omandasid Erasmus+ programmi toel uusi õuesõppimise ja jätkusuutliku eluviisi oskusi Tenerifel!

Näiteks toimetasid nad perma kultuuri farmis, mis on tegutsenud juba 27 aastat. Põhimõte on luua süsteem, mis on võimalikult sarnane loodusliku ökosüsteemiga.

Õpiti rühmades õpetamist.

Kõikidel koolituspäevadel on meie õpetajad saanud osa suurepäraselt korraldatud koolitusest. Läbiviijad ise on samuti olnud väga inspireerivad inimesed.

💡 Päeva moto: OLE SAMA INSPIREERIV!

📺 Vaata ühe osaleja lühivideot Tenerife loodusest: https://vm.tiktok.com/ZGehDbRbU/link opens on new page

* * * * * *

Nad koostasid kogemuse põhjal ettekande: https://www.canva.com/design/DAGC-VcUWsM/aWggwDK7g4fY6Odizlu1DQ/viewlink opens on new page

Lisaks on kursusel saadud ideid, mida saab õppetöös kasutada:
Navigation_Outdoor Education-compressed.pdflink opens on new page

*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*-*

 

1.-6. aprillil osalesid ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Katre Peussa ja kunstiõpetaja Margit Randmaa Ateenas toimunud koolitusel "Cultural Heritage Education: Ancient Greece as a Case Study" (Antiik-Kreeka näitel põhinev kultuurilise pärandi haridus).

Õpetajad andsid operatiivselt ülevaate oma tegemistest Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Facbooki postituste vahendusel: 

I postitus:

🍇 Käesoleval nädalal on ajalooõpetaja Katre Peussa ja kunstiõpetaja Margit Randmaa Erasmus+ õpetajakoolitusel "Cultural Heritage Education: Ancient Greece as a Case Study".

Õpetajad tegid lühiülevaate senisetest tegevustest:

„Meil on olnud väga tihedad päevad. Väga palju suhtlemist. Grupis on 12 inimest (7 meest, 5 naist) Iirimaalt, Soomest, Ungarist, Hispaaniast, Saksamaalt ja Eestist.

Esmaspäeval esitlesime oma koole ja tutvusime teistega lähemalt. Teisipäeval õppisime näiteks kreeka tähestikku, nüüd oskame oma nimesid korrektselt kreeka tähestikku kasutades ka kirjutada.

Ühtlasi õppisime kreeka keeles põhilisi viisakusväljendeid jm vajalikku sõnavara. Külastasime Akropoli, Agorad ning Sokratese (väidetavat) vanglat. Demokraatia mäel Pnyx pidasime maha väitluse Olümpiamängude teemal. Ateenas Vana-Kreeka pärandiga tutvudes tegime nt teisipäeval 28 000 sammu ehk käisime 20 km.“

II postitus:

🍇 Käesoleval nädalal on ajalooõpetaja Katre Peussa ja kunstiõpetaja Margit Randmaa Erasmus+ õpetajakoolitusel "Cultural Heritage Education: Ancient Greece as a Case Study". Missugused nende viimased koolituspäevad on olnud?

„Kolmapäeval ja neljapäeval saime suurepärase ülevaate kreeka ajaloost, kunstist ja mütoloogiast väga lahedas ja meeleolukas esituses, sest meie lektor on nii äge ning põhjatute teadmistega.

Külastasime Arheoloogiamuuseumit ning Akropoli muuseumit. Jalutasime mööda Ateena apelsinipuudega ääristatud tänavaid (puud on apelsine täis, osa neist ka õitseb – see on imeline lõhn!) ja kohtasime igal nurgal ajalugu: Hadriani raamatukogu, Aristotelese kooli (Lykeion), Zeusi templit, Rooma Agoraad ja maailma ainsat marmorstaadioni (Panathinaiko staadion), mis oli 1896. aastal esimeste kaasaegsete olümpiamängude peaareeniks).

Õppisime kasutama ka paari toredat digitaalset tööriista, mida ajalugu ja kunsti õpetades kasutada saab. Muuhulgas käib pidev suhtlus meie grupi teiste riikide kolleegidega. Saame nende koolisüsteemist ja kultuurist ning ajaloost vahvaid ülevaateid. Jagame neile ka ise lahkelt Eesti kultuuri, looduse ja ajaloo ülevaateid. Näiteks eile pidasime Iiri kolleegidele lõunalauas loengu Eesti Vabadussõjast ja lähiajaloost. 😄

Kultuurilise pärandi koolituselt saadud kogemused on vormitud allolevasse faili:
Kasulikke noppeid Erasmus+ õppereisili Ateenast (1).pdflink opens on new page

 

 

Avaldatud 06.06.2024. Viimati muudetud 10.06.2024.