Haridust on Aidu piirkonnas antud alates aastast 1865. Nime Aidu Lasteaed-Algkool kandis kool 1992. aastast kuni 2021. aastani. Alates 1. septembrist 2021 kuulub Aidu Kool Põltsamaa valla haridusreformi järgselt Põltsamaa Ühisgümnaasiumi koosseisu. Kool on nelja klassiline ja majas tegutseb edasi ka lasteaed.
Kasvatus- ja õppetegevus toimub 1973. aastal lastepäevakoduks ehitatud hoones. Aastaid tagasi otsustati ehitada uus koolimaja ning selleks valmis ka ehitusprojekt. Erinevatel põhjustel jäi uus koolimaja ehitamata. Lastepäevakoduks ehitatud hoonet on mitmel korral ümber ehitatud. Hoones on klassiruumid ja rühmaruumid ning 2016. aastal valminud hoone laienduses lavaga saal.
Aidu algkool asutati umbes 1865.a. paiku Rehe talu majas. 1865.a. mõõdeti koolile välja krunt ja ehitati (praeguse Asuri elumaja kohale) Aidu vallakool. Majas oli üks klassiruum, kus õppis koos kolm klassi. Kuna kool asus endise Kurista mõisa territooriumil, käisid lapsed igal kevadel kohalikku mõisahärrat tänamas ja talle laulmas.Koolis õpetati piiblilugu, katekismust, kirikulaulu, rehkendust ja emakeelt. Kaua aega oli vallakooli õpetajaks Jüri Reinthal.
Alates 1925.a. oli kool juba 4-klassiline ja õppeaineid tunduvalt rohkem – maateadus, kodulugu, loodusõpetus, joonistamine, võimlemine jne.
Umbes 1936.a. tuli õpetajaks Erich Meister, kes moodustas ka Aidus esimese pasunakoori, millega käidi mängimas pidudel ja emadepäeva hommikuti ka Lahavere vaatetornis. E. Meistri tööd jätkas kuni 1941. aastani õpetaja Roovik.
1944.a. lahingute aegu põles koolimaja maha ning 1944./45. õ./a. käisid lapsed tarkust taga nõudmas Sulustveres. 1945. aastast võeti koolimajaks endine Aidu vallamaja – kivimaja, mis tänagi paikneb Aidu-Jõgeva tee ääres. 1945.-1949. aastani töötas ühes ruumis kuus klassi, edaspidi juba neli klassi kahes ruumis.
Kõik toonased õpetajad osalesid aktiivselt ka rahvamaja töös, võttes osa nii näite- kui tantsuringi tegevusest.
Aastail 1959-1964 töötas koolijuhatajana Maiki Vahkal ja õpetajana Esta Väljaru. Koolis tegutsesid poisteansambel, kahehäälne tütarlasteansambel, kahehäälne koor, näitering, tantsuring ja võimlemisring. Neid ringe juhendasid õpetajad ise ühiskondlikus korras.
1964.a. Maiki Vahkal lahkus ja koolijuhatajaks sai Esta Väljaru. Õpetajatena asusid tööle Mare Ploomipuu ja Kartsi Välja. Samal aastal moodustati koolis Esta Väljaru juhendamisel mudilasorkester, kes esimest korda mängis 1964. aastal kooli kevadpeol ning selles mängis kaasa kogu koolipere – kokku 32 õpilast. Õpilasorkester tegutses Aidus kuni kooli sulgemiseni. Peale kohalikus koolis töötavate ringide juhendasid pedagoogid ühiskondlikus korras ka Aidu kultuurimaja isetegevusringe, esinesid lektoritena ning olid valitud kohalike inimeste poolt rahvasaadikutekski.
1969./70. õ.-a. õpilaste arv koolis väheneb 25 õpilaseni ning seepärast jääb tööle jälle kaks õpetajat.
1970./71. õppeaastast muudeti Aidu algkool 3-klassiliseks. Õpilasi oli koolis 21.
Hoolimata sellest, et 1973.a. õppis koolis 27 last, oli korralik mööbel, valgustus, ruumid ja õppevahendid, otsustati 1. septembrist kool siiski sulgeda. Mööbel ja õppevahendid viidi Jõgeva I Keskkooli, õpilased hakkasid aga liinibussidega sõitma õppima samuti Jõgeva I Keskkooli.
1973.a. 8. oktoobril avati tollases Põdra sovhoosi keskuses majandi lastepäevakodu. Lapsi oli selles 70 ringis, töötasid 1 sõime- ning 2 aiarühma. Lapsed viibisid lasteaias ööpäevaringselt. Nii kestis see kuni 1986. aastani, mil riik andis emadele võimaluse laste kuni kolme aasta vanuseks saamiseni nendega kodus olla. Siis jäi järele vaid kaks lasteaiarühma – kummaski 20 last. Tunduvalt vähenes laste arv 1992.a. – siis oli lasteaias 11 last ja 1993.a. – 15 last ning neil aastail töötas vaid 1 rühm.
Suur muudatus toimus 1988.a., mil EKP Jõgeva Rajoonikomitee, Jõgeva RSN Haridusosakonna ning Põdra sovhoosi esindajad otsustasid 1988./89. õ.-a. avada lasteaia ruumes esimese klassi ja koheselt alustada uue koolimaja projekteerimist. Kõik koolihoone ehitamisega seonduva lubas kohalik majand enda kanda võtta. Nõupidamisel eeldati, et 1989./90. õ.-a. saab alustada juba uues koolimajas. Projekteerija aga valmistas projekti kolm aastat ja lõpuks kadus koos sellega. Sellegipoolest avati 1988.a. 1. septembril Põdra lastepäevakodu juurde 1. klass ja asutuse nimeks sai Põdra Lasteaed-Algkool.
1989./90. õ.-a. avati ka II klass, aga seda tehti hoopis vastasmaja 3-toalises korteris, mis kooli tarbeks ümber kohandati. Nii toimiti ka III ja IV klassi avamise puhul.
Kuna nimi “Põdra” oli seotud kohaliku sovhoosiga, selle koha nimi aga, kus kool asus, oli ammustest aegadest peale olnud Aidu, siis otsustati 26. augustil 1992.a. nimetada asutus ümber Aidu Lasteaed-Algkooliks. 1994. aastast oli lasteaias taas 2 rühma ja laste arv kõikus 30-40 vahel. Kool oli Pajusi valla munitsipaalkool kuni omavalitsuste ühinemiseni 2017. aastal.
