14. märtsil tähistasime emakeelepäeva. Järgnevalt teeme ülevaate, milliseid tegevusi korraldasid Veski õppehoones eesti keele õpetajad Marika Nugis, Sirje Ääremaa ja Ülle Lodi.

* Esimeses tunnis tervitasid eesti keele õpetajad 6.-12. klassi õpilasi omaloomingukonkursi "Ood eesti keelele" 2019 erinevate võistlustöödega.

* Rühm gümnaasiumiõpilasi kirjutas Vikerraadio e-etteütlust.

* 6.-12. klass vastasid keeleviktoriini küsimustele (õigekiri, võõrsõnad, vanasõnad, mõistatused), koostasid keeleteemalised plakatid ja nendest töödest valmis näitus ("täpiline" eesti keel, uudissõnad ja huvitavad sõnad, akrostihhon "emakeelepäev", kõnekäänud pildis, aga ka luuletused jm).
Osad plakatid on näha siinsamas fotogaleriis, kõikide töödega saab tutvuda Veski õppehoone 2. korrusel.

* 10.-12. klassides viisid eesti keele õpetajad läbi Meeli Nurka koostatud kirjandusviktoriini "Eesti kirjandus mängeldes".

* Vahetundides pakuti õpetajatele nuputamist ja keelemänge: küsiti nt, mis on pedajas, sisask, lõhmus; paluti määrata, mis värvi on hahk, asuur jne; anti võimalus lahendada keelekeskset ristsõna.

Eesti keele õpetajad lubasid, et kokkuvõtteid tehakse uuel nädalal. "Tunnustame paremate plakatite koostajaid, keele- ning kirjandusviktoriini tublimaid, kindlasti naeratab õnn ka mõnele ülesandeid lahendanud õpetajale," täpsustasid Marika, Sirje, Ülle.

Emakeelepäeva eel mõtisklesid 8.-12. klassi õpilased eesti keele kasutamise, erilisuse ja olemuse üle.

• Eesti keeles on rohkem reegleid kui linnasid. Eesti keel on väga korrektne keel ja vahel võib grammatika ja väga sügav teoreetiline pool meid alt vedada.

• Erilist eesti keelt kasutame siis, kui suhtleme või oleme kirjavahetuses võõraste ning auväärsete inimestega.

• Eesti keel on nagu eriline loomaliik.

• Eesti keeles rääkides on mul tunne, nagu ma olen eriline, nagu oleksin vaba.

• Eesti keel on nagu ajatu klassika.

• Eesti keel on nagu päikese soojus või tuuleiil.

• Üks ilusatest sõnadest on südamerahu, mis kirjeldab rahulikku ja kindlat tunnet, mis tekib siis, kui inimese süda ja meel on rahul.

• Eesti keel on nagu kõndima õppiv laps, tal on ees suur tulevik, aga ta on juba palju vaeva näinud, et jõuda sinna, kus ta praegu on.

• Eesti keele tulevik sõltub eestlaste valmisolekust keelt jätkuvalt kasutada, ning valitsuse ja teiste institutsioonide toetusest, et tagada meie emakeele säilimine ja areng.