15.–16. veebruarini osalesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 344 õpilast üle-eestilises algatuses „Tööle kaasa!“, mille eesmärk oli koolide, tööandjate ja lapsevanemate koostöös luua õpilastele võimalus tutvuda tööeluga.
Tööandjad avasid üheks päevaks asutuse uksed töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate tööülesannete ja -keskkonnaga lähemalt tutvuda. Võimalus töövarjuks minna anti Põltsamaal 1.–5. klassidele, Lustiveres 1.–6. klassidele ja Adaveres 1.–8. klassidele. Karjäärikoordinaator Merle Karuks tõdes, et kahel viimasel koroona-aastal õpilased töövarjuks käia ei saanud, mistõttu Adaveres lubati ka 7.-8. klassid kauaoodatud töövarjupäevale. Lustivere koolile oli tänavune aasta aga esimene kord sellises algatuses osaleda.
Karuks lisas, et võimalus täiskasvanuga tööle kaasa minna anti 417 õpilasele ja 83% õpilast kasutas seda, ülejäänutel oli harjumuspärane koolipäev. „See on päris hea tulemus, nii kõrget osalusprotsenti pole me varem saavutanud,“ tõdes Karuks. „Klassides, kus osalus oli 100%, oli õpetaja abi mängus. Kõikidel vanematel pole võimalik töö iseloomust tulenevalt lapsi tööle kaasa võtta,“ lisas ta.
Õpilased käisid tööl nii Põltsamaa, Adavere ja Lustivere asutustes kui ka Jõgeval, Tartus, Tallinnas, Viimsis, Paides kui ka mujal. Elukutsed, millega tutvuti, olid näiteks: õpetajaabi, konteineri renoveerija, metsa ostuspetsialist, direktor, puulõikur, jurist, kokk, abivallavanem, geodeet, päästja, koduhooldaja, kiirabiõde, firmajuht, juurdelõikaja, raamatukoguhoidja, lilleseadja ja juustumeister.
4. b klassijuhataja Aili Lomp tõdes, et „Tööle kaasa” projekti raames käisid õpilased väga erinevatel töökohtadel. „Enamuse õpilaste jaoks oli päev vahva, õpetlik ja inspireeriv. Suureks saades on nii mõnelgi soov jätkata oma vanemate tööd,“ võttis ta õpilastelt kogutud tagasiside kokku.
„Ühiselt jõudsime tõdemuseni, et juba praegu harjutame koolis iga päev erinevates ametites vajaminevaid oskusi: täpsust, kannatlikkust, head suhtlemisoskust, arvuti kasutamise, asjade õigesse kohta tagasi panemise oskust ning hangime ainealaseid teadmisi,“ tõdes 3. a klassijuhataja Pille Martsik.
Mitmed teisedki klassijuhatajad tõdesid, et õpilaste soov on, et töövarjuks käimisest võiks saada iga-aastane traditsioon.
Töövarjupäeva järel tegid õpilased tulenevalt kooliastmest erineva raskusastmega kirjaliku kokkuvõtte, samuti jagasid õpilased oma kogemusi klassikaaslastega. „Teine kooliaste pidi näiteks sõnastama, milliseid oskusi selle tööülesande täitmiseks vaja on ja kus seda ametit õppida saab. Lapsed avastasid, et sageli vanem polegi seda eriala õppinud, vaid hoopis midagi muud,“ tõi Karuks välja ühe õpilaste avastustest.
„Rohkem elevil olid lapsed, kes said ka ise tööpäeva jooksul midagi teha. Kui vanem või tööandja olid lihtsa tööülesande lapsele välja mõelnud ja last hea soorituse eest kiitnud, olid nad väga elevil. Tööelu kirjeldasid värvikalt ka need, kes pidid tööpäeva jooksul liikuma erinevate kohtade vahet,“ tõdes Karuks.
Algatust „Tööle kaasa!“ korraldas kuuendat aastat kaubanduskoda koos Eesti Töötukassa, Haridus- ja Noorteameti ning Eesti Karjäärinõustajate Ühinguga.
Killukesi Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaste kogemustest
* Tartu Ülikooli botaanikaaeda külastanud lapsed tutvusid loodushariduse spetsialisti tööga. Põnev oli see, et kasvuhoonetes on palju troopikataimi ning tundus, nagu oleksid džunglis. Lisaks kasvuhoonetes töötamisele käidi Emajõe ääres uut matkarada planeerimas.
* Brianna käis Põltsamaa valla päevakeskuses koduhooldaja ametit vaatlemas. „See ei ole üksluine töö. Saan käia poodides, arsti juures ja suhelda vanade inimestega. Aitasin neil kodutöid teha, näiteks viisin puid tuppa,“ tõdes ta.
* Claudia käis Maaeluministeeriumis taimekaitse valdkonna peaspetsialist tööga tutvumas. „Kõige rohkem meeldis mulle, et sain kohtuda maaelu ministri Urmas Kruusega ning istuda ministri toolil. Tema kabineti taga olid trummid, mida sain ka mängida.“
* Laura-Lizelle sai töövarjupäeval teada, kuidas andmed aitavad teha õigeid otsuseid. „Andmeteadurid koostavad suurest hulgast andmetest ülevaate ning iga mõne aja tagant tehakse teste, et näha, milline muudatus on klientidele kõige meelepärasem. Nägin ka, kuidas filmiti klippi Hensugustaga. See oli väga huvitav!“
* Kaspar tõstis esile erinevate rollide erinevuse: „Mulle meeldis, et tööl keegi ei ütle, mida sina tegema pead, vaid sina ütled, mida teised tegema peavad.“
* Miku, Raiko ja Kristo sõitsid bussiga Tallinna ja külastasid Finestmedia AS Tallinna kontorit, mis asub Fhale majas. Tööandja tegi esmalt poistele sissejuhatuse, siis said nad lahendada ristsõna, mille lahenduste leidmiseks pidid firma kodulehelt infot otsima. Poisid tegid läbi arenguvestlse ja andsid tagasisidet, mida nad ettevõttest teada olid saanud. Puhkeminutitel said nad kontoris mängida lauajalgpalli.
* Laura tutvus ohvriabitöötaja, noorsoopolitseiniku ja teiste piirkonna politseinike, eraasjade uurija ning teraapiakoer Billy tööga. „Käisin ka kohtusaalis ning sain väikese ülevaate prokuröri ja kohtuniku tööst. Nägin ka erinevate asutuste koostööd. Mulle väga meeldis see töövarjupäev!“
* Töökohas räägiti kõigepealt ohutusest ja reeglitest. Õpilased said kasutada õpitud teadmisi matemaatikas. Ehituse juures oli vaja arvutada pindala ja ümbermõõtu. Õpiti ka sirgelt detaile välja lõikama ning diivaninööpe valmistama.
* Rail Auto külastajad tutvusid autoremondiluksepa tööga. Selles ametis on vaja olla täpne, kiire, samas rahulik. Oluline on, et kõik mutrid saaksid tugevalt kinni keeratud. Tööd tuleb teha täpselt ja tööriistad tuleb panna tagasi sina, kust need võeti.
* SOS Lasteküla Eesti Ühingus pereema tööga tutvunu tõi välja, et see töö on rõõmus, aga raske. Peab oskama süüa teha, tube koristada, kuulata, õppida koos lastega, anda esmaabi, peab olema kannatlik ja tulema toime kõigega.
