1992. aastal said Kuressaares alguse miniteatripäevad, aga 30 aastat hiljem pärast Saaremaa Ühisgümnaasiumi sulgemist kadusid ka miniteatripäevad. Nüüd on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi noored Gerda Kulli-Kordemetsa eestvedamisel elustanud traditsioonilised miniteatripäevad hoopiski Põltsamaal.
Korraldusmeeskonda kuulusid tublid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased ning tiimi koordineerisid Kärt Raudsepp ja Georg Karl Pook. Uurisime neilt tekkinud emotsioone ja mõtteid.
- Mis inspireeris teid korraldama teatripäevade festivali?
Kärt: Mind inspireeris see,kuidas Gerda rääkis kui tore oli olnud see üritus Saaremaal ja, et meil on võimalus saada väga suur kogemus.
Georg Karl: Inspireeriv oli teadmine, et Põltsamaast saab kaheks päevaks teatrinoori täis linn.
Millised olid suurimad väljakutsed, millega festivali korraldades kokku puutusite ja kuidas neid lahendasite?
Kärt: Kuna minu töö oli joosta ringi, tegeleda kooli ja tiimiga, siis raskeks tegi kõigega korraga tegelemine ja see, kui truppidel oli jäänud mõni dekoratsioon maha ja pidi kiiresti leidma asenduse, õnneks meie imelise tiimi abiga leidsime need kiiresti.
Georg Karl: Kuna meie meeskond oli suur ja varasem kogemus sellises mahus tiimitööga puudus, oli keeruline kõiki ohjata ja ülesanded täitma panna. Kuid aegamööda saime sellest üle.
Miks on teie arvates teater oluline noorte jaoks?
Kärt: See aitab kokku viia noori, kellel on samad huvid ja teater aitab noorel paremini ennast väljendada ja see aitab ka esinemisoskuse arendamisele.
Georg Karl: Olen isiklikult näitlemisega tegelenud 8+ aastat, mille jooksul olen omandanud erinevaid eluks vajalikke oskusi. Ilma lavalise kogemuseta oleks mul keerulisem vastu astuda esinemishirmule, eneseväljendusele jne. Need on väga vajalikud oskused elus läbi löömiseks.
Millised olid teie suurimad õppetunnid selle protsessi jooksul?
Kärt: Minu jaoks olid need, et peakorraldajana olen mina eeskujuks ja ka, et mina olen see, kes vastutab ja peab jääma rahulikuks.
Georg Karl: Inimese iseloom mängib suurt rolli tema tiimitöö panustes. Tulemuse vastu huvi tundvad inimesed on palju innukamad ja töökamad.
Kas teil on plaanis tulevikus veel sarnaseid üritusi korraldada?
Kärt: Mina olen väga huvitatud ka järgmine aasta korraldama ja sarnaseid suurüritusi teeksin hea meelega veel.
Georg Karl: Selliste ürituste korraldamine on aeganõudev kuid lõpptulemus on kindlasti seda väärt. Iga korraga õpib ka midagi uut, millega saad järgmise ürituse veelgi paremaks muuta.
Kuidas te kavatsete järgmisel korral festivali veel paremaks muuta?
Kärt: Kindlasti hakkaks varem truppidega suhtlema ja muudaks etenduste vahelise aja pikemaks, et ei oleks nii kiire.
Georg Karl: Järgmisel korral püüame veel rohkem etendusi ja pealtvaatajaid Põltsamaale tuua.
Millised on teie nõuanded noortele, kes soovivad midagi sarnast korraldada?
Kärt: Minu nõuanne oleks, et tehke ära/ võtke vastu selline kogemus, see aitab elu lõbusamaks teha ja tänu sellele leiab ka endale toredad inimesed kõrvale.
Georg Karl: Valige oma meeskond hoolikalt. Sellest sõltub, kas üritus kulgeb hästi ning kõik on rahul või pead pidevalt lahendama probleeme, mis lõpuks rikuvad ka enda kogemuse ära.
Mis oli kõige meeldejäävam hetk sellel festivalil?
Kärt: Kõige lõbusam oli õhtune disko ja vabaaeg kui sai truppidega tutvuda.
Georg Karl: Kõige meeldejäävam hetk oli teiste näitlejatega äratundmisrõõm ja muljetamine teatri teemadel.
Jaanika Pärn
