27. veebruaril osales Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetajate kogemuskonverentsil Tartu Forseliuse kooli III kooliastme juht Ingrit Tera, kes andis õpetajatele ülevaate, millele me oma teadmistes põhineme ning rääkis tõhusate strateegiate kasutamisest ainetunnis.
Kuidas te jõudsite selleni, et õpistrateegiad teie koolis on olulised?
Distantsõppe aeg näitas, et lapsed ei oska õppida. Kui me enne distantsõpet olime tegelenud ennast juhtiva õppijaga, ehk siis et õpilane seab eesmärke, planeerib oma aega jne, siis me jõudsime järelduseni, et ainult see, kui tal ei ole tööriistu, kuidas õppida, siis ennastjuhtiva õppija ring võib meil seina peal olla, meil on uhked plakatid jne, aga see ei toimi.
Ehk siis me peame õpetama õpilased õppima. Õppima õpetamisega oleme nüüd juba mitmes aasta tegelenud, ehk siis see ei tule kiiresti, nipsust. Alguses me käsitlesime seda kui õpioskust üldiselt, aga nüüd me oleme läinud väga konkreetsete strateegiateni, mida me õpilastega harjutame.
On vist nii, et ei piisa vaid korraks ja ühe klassiga õpistrateegiate harjutamisest?
Kui sa lähed ja korra teed õpistrateegiate tunni ja nii-öelda õpetad talle ära, siis see tegelikult ei toimi ei kirjanduse põhjal ega ka meie kogemusele tuginedes.
See peab minema massidesse. Ehk siis seda peab kasutama vähemalt mingi aeg sihiteadlikult ainetundides ja kui laps tunneb selle ära, siis õpib ta seda iseseisvalt ka kasutama ja seejärel on lootust, et ühel hetkel ta teeb teadliku valiku ja kasutab tõhusat õpistrateegiat.
Kas teie olete juba näinud enda koolis tulemusi?
Me oleme näinud seda, et õpilane tunneb ära tõhusa õpistrateegia, kui anda valida. Me näeme järjest rohkem õpilasi, kes kasutavad ka tundides või iseseisvalt õppimisel tõhusaid õpistrateegiaid, aga meil on selle aasta lõppkaardistus tegemata. Me ei kujuta praegu ette, kas see on nüüd kasvanud võrreldes eelmise aastaga. Eelmise aasta kevadel me tegime kaardistuse ja siis oli näha, et mingi edasiminek oli, aga see ei tule kohe. Me pigem loodame selle peale, et kui meil tulevad sealt altpoolt peale ennast juhtivad õppijad, kes on üldõpetuses seda saanud, siis järjest rohkem me tegelikult ei pea enam seda seletama, vaid see ongi tema õppimise loomulik viis.
Kui te tahate võtta selle kasutusse, siis peaks mõtlema oma süsteemi loomise peale. Või selle peale, et keegi tegeleb sellega või haldab, meil on õpiringidest välja kasvanud need asjad, et see ei teki niisama. Seal peab mõtlema, millal ja kuidas.
Juta Jaani
