Viimased aastad on olnud kriisiderohked ning pakkunud ohtralt väljakutseid vaimse tervise osas nii lastele kui täiskasvanutele - on palju depressiivsust, ärevushäireid, ka enesevigastamist (nt lõikumist) ja suitsiidimõtteid.

Sel õppeaastal on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi üheks üldeesmärgiks pöörata erilist tähelepanu just vaimsele tervisele. Koolis räägime õpilastega vaimse tervise teemadel erinevates tundides: näiteks toimuvad põhikooli õpilastele vaikuseminutite tunnid, kus lapsed õpivad, kuidas stressi ja pingetega toime tulla; algklassides rakendatakse eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamiseks VEPA põhimõtteid; 6.-12. klassi õpilased läbivad sel õppeaastal inimeseõpetuse või klassijuhatajatundides SOS-ohumärkide suitsiidiennetusprogrammi; gümnaasiumiõpilastel on võimalik osaleda vaimse tervise valikaines jmt. Ka õpetajad osalevad terve õppeaasta vältel vaimse tervise teemalistel koolitustel. Lapsevanematele on toimunud koolitused kiusamisest ning vaimse tervise probleemide märkamisest ja toetamisest laste puhul.
Siin on veel mõned mõtted selle kohta, mida oleks lapsevanematel hea teada (vaata lähemalt www.peaasi.eelink opens on new page)

MILLISED ON VAIMSE TERVISE OHUMÄRGID LAPSE KÄITUMISES?
Uuri lähemalt, kui:
• ta on suure osa ajast väga kergesti ärrituv, pahur ja/või vihane ning see segab tema igapäevaelu;
• ta on mitu nädalat olnud meeleolulangus, väsimus, rõõmu ja huvipuudus, lootusetuse tunne ning igapäevaeluga toimetulek kannatab seetõttu olulisel määral;
• ta muretseb palju või tunneb end sageli väga ärevalt ning see ärevus takistab tavapärast elu ja suhtlust;
• ta nutab sageli ja palju;
• tal on sageli kõhu- ja peavalud, millel puuduvad kehalised põhjused;
• ta on sageli unetu või näeb õudusunenägusid või ärkab sageli vara;
• ta väldib eakaaslaste ja sõprade seltskonda;
• ta tuleb koolis oluliselt halvemini toime;
• ta kardab kaalus juurde võtta, teeb pidevalt trenni või võimleb, peab dieeti, jätab olulisi toitainete rühmi söögisedelist välja;
• ta on pidevalt väsinud ja jõuetu;
• tal on hooti ebanormaalselt palju energiat;
• ta vigastab end – näiteks lõigub või põletab end. Märka, kui noor inimene keeldub kandmast lühikeste varrukatega pluusi või varjab mõnel teisel viisil pidevalt oma keha;
• ta vigastab teisi;
• ta võtab osa riskantsest tegevusest;
• ta suitsetab, tarvitab alkoholi või narkootikume;
• ta mõtleb, räägib ja vihjab suitsiidile;
• talle tundub, et tema mõtteid kontrollitakse või ei allu need tema kontrollile;
• ta kuuleb hääli, st tal on kuulmishallutsinatsioonid;
• ta on teiste suhtes ebatavaliselt kahtlustav;
• ta ei huvitu oma välimusest ja hügieenist, näeb välja korratu ja hoolitsemata.

Kuidas märgata, et lapsel on suitsiidimõtted? Selge ohumärk on see, kui keegi:
• räägib ja naljatab enesetapust;
• avaldab/postitab selliseid mõtteid: “Oleks parem, kui ma oleksin surnud”, “Soovin, et ma kaoksin igaveseks”, “Kui mind enam ei ole, siis…”, “Varsti ma ei tüüta Sind enam” jne;
• räägib surmast positiivsel ja lootusrikkal toonil, näiteks “Kui ma sureksin, siis inimesed armastaksid mind rohkem”, kirjutab surmateemalisi jutte ja luuletusi;
• käitub enda suhtes hoolimatult, temaga juhtub tihti tõsiste vigastustega õnnetusi;
• annab ära, jagab laiali või viskab ära väärtuslikke esemeid;
• jätab perega ja sõpradega hüvasti erilisel moel, tavapärasest erinevalt;
• varub relvi, ravimeid või muid enesetapuvahendeid;
• kirjutab enesetapukirju;
• teeb arusaamatuid või veidraid mõtteavaldusi suuliselt, sotsiaalmeedias vm.

Ebamäärasemad ohumärgid on, kui:
• keegi tõmbub enesesse, eraldub perest ja sõpradest;
• käitub tavapärasest väga erinevalt;
• tal on koolis probleeme;
• tema söögiisu ja magamisharjumused on muutunud;
• ta ei huvitu varem rõõmu pakkunud tegevustest;
• on jätnud hügieeni ja välimuse unarusse.
Need tunnused võivad viidata erinevatele psüühikahäiretele või kriisidele ja probleemidele. Selliste muutuste märkamisel on parim noore enda käest küsida, kuidas tal läheb või mis tal mõtteis mõlgub.

KUIDAS AIDATA OMA LAST?
Kõige suurem tugi, mida lapsele pakkuda saad, on olla tema jaoks olemas, kuulata südamega ja proovida mõista. Vajadusel tuleb otsida professionaalset abi.

Mis siis, kui ma ütlen midagi valesti ja teen asja hoopis hullemaks?
Vestlus lapsega ei tee asju hullemaks, vaid on just parim, mida vaimse tervise teemadel muretsedes teha. Kuula ja kinnita talle, et abi on olemas. Vaimse tervise probleemid ja psüühilised haigused on ravitavad.
Noorel endal võib olla raske vestlust alustada. Vahest on tal piinlik või tunneb ta, et kedagi nagunii ei huvita. Teinekord on selline vestlus mõlemale ebamugav. Ometi avab see ukse lahendustele. Noor saab teada, et teda on märgatud ja võetakse tõsiselt. Kui soovid vestluse eel või järel ise kellegagi nõu pidada, võid alati võtta ühendust PÜGi koolipsühholoogiga või sotsiaalpedagoogiga, helistada koolipsühholoogide nõuandeliinil 1226 või Lasteabisse 116 111.

Mis siis kui noor püüab lihtsalt tähelepanu võita? Kas tasub üldse rääkida?
Noored võivad olla väga kinnised ja väga osavad tegeliku olukorra varjajad. Kui aga noor räägib, et tal on raske, mainib näiteks enesetapumõtteid või vihjab sellele, siis ta ootab, et keegi märkaks ja kuuleks, et ta on hädas, ning aitaks teda tema raskustes. Ta ei pruugi ise enam teada, kuidas olukorrast välja tulla või oma tunnetega toime tulla. Kõikidele sellistele (ka vihjamisi öeldud või postitatud) sõnumitele peaks alati reageerima.

Kuidas last kuulata?
• Kui Su lapsel on mure, siis ole tema jaoks olemas ja veendu, et Su laps teab seda. Ütle näiteks: „Ma olen olemas, kui sa rääkida tahad.“
• Leia võimalus lapsega omavahel rääkida.
• Vali rääkimiseks hetk, kui olete mõlemad rahulikud ja teil on aega.
• Räägi ise vähe, pigem kuula ja püüa mõista.
• Alusta sellest, mida oled märganud ja mis sulle muret teeb.
• Ole nii siiras, aus ja otsekohene kui võimalik.
• Vahel on hea küsida alustuseks konkreetsete tervisenäitajate kohta nagu uni, keskendumine ja söömine ning mitte otseselt seda, mida teine parasjagu tunneb.
• Kasuta avatud küsimusi. Lase lapsel juhtida vestlus selles suunas, kuhu ta ise soovib.
• Ära eelda, et noor oskab sulle kohe öelda mis tal "viga" on.
• Võta lapse juttu tõsiselt. Ole valmis kuulama ka kõige hullemat.
• Õpi taluma vaikust ja pisaraid.
• Pööra tähelepanu sellele, mida laps ütleb. Ära mõtle võimalikele vastustele enne, kui ta on lõpetanud oma jutu.
• Mõnikord on kergem rääkida tegevuse käigus. Proovi lapsega rääkida näiteks jalutuskäigul, autosõidul või koos toimetades.
• Kui kahtlustad, et laps end vigastab või kaalub enesetappu, tee sellest juttu. Tihti arvatakse, et küsimused suitsiidsuse kohta panevad noorele need mõtted pähe, aga tegelikult ei ole see nii. Kui asjadest otse ja ausalt kõnelda, pakub see kergendust ja võimalust otsida lahendusi.
• Kui laps jagab suitsiidseid mõtteid, tuleb seda võtta väga tõsiselt. Üle 50% inimestest (aga mitte kõik), kes on endalt elu võtnud, rääkis sellest eelnevatel nädalatel pereliikmele, sõbrale või vaimse tervise spetsialistile.
• Pea meeles, et lapsi ei tule kaitsta nende tunnete eest, vaid nad vajavad abi tunnete väljendamisel. Aita neil end väljendada ja leida sõnu oma tunne kohta.
• Julge lapselt otse küsida isegi siis, kui Sa ei ole kindel ja kahtled. Võid küsida, kas ta tunneb lootusetust või elutüdimust, on tal surmamõtteid või plaanib ta suitsiidi. Otsekohesed küsimused suitsiidi kohta ei suurenda suitsiidiriski.
• Kinnita lapsele, et oled tema jaoks olemas, samuti et leidub erinevaid abivõimalusi ning et vaimse tervise probleemid on ravitavad. Kuigi sel hetkel võib talle tunduda, et olukord ja enesetunne ei saa minna paremaks, on lootus tegelikult olemas.
• Ära kiirusta lapse muret lahendama. Küsi hoopis, mis võiks tema enda arust selles olukorras aidata.
• Hoidu lööklausetest nagu “võta end kokku”, “teistel on veel hullem”, “mõtle positiivselt”.
• Ära ütle, et tead, mida ta tunneb, kui Sa tegelikult ei tea. Jää ausaks ja ütle pigem ütlegi, et ei oska ette kujutada, mis tunne tal on.
• Vajadusel otsi professionaalset abi.
• Tunnusta, et ta rääkis murest ja avas end. Lausega “aitäh, et sa mulle sellest rääkisid” annad Sa lihtsasti märku, et väärtustad lapse usaldust.
Siin on üks video sellest, kuidas last kuulata: https://www.youtube.com/watch?v=ZP_yBgFmKgglink opens on new page

Kui tunned, et soovid abi või tuge
• võta ühendust PÜGi koolipsühholoogiga või sotsiaalpedagoogiga: https://www.poltsamaa.edu.ee/kontakt?category=22link opens on new page,
• helista koolipsühholoogide nõuandeliinile 1226,
• helista Lasteabisse 116 111 või kirjuta lasteabi chatti www.lasteabi.eelink opens on new page,
• helista vaimse tervise tugiliinile 660 4500
• küsi abi siit: https://noustamine.peaasi.eelink opens on new page

Heade soovidega
Karmen Maikalu
PÜG psühholoog