Vaimse tervise hoidmine, probleemide ennetamine ja nendega toimetulemine on üks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi selle õppeaasta eesmärkidest. Vaheaja teisel päeval kogunesid õpetajad kuulama Põltsamaa Ühisgümnaasiumi koolipsühholoog Karmen Maikalut, kes viis läbi koolituse vaimsest tervisest.
Koolituspäev algas õpetajate erinevate rollide loetlemisega – ta on eesliinitöötaja, politseinik, juht, sekretär, lepitaja ja isegi mustkunstnik. Seejärel tõi koolitaja välja, et õpetaja kõige olulisem tööriist on tema ise. Selleks, et koolis asjad edeneksid, on oluline, et õpetajal läheks hästi.
Vaimne pinge võib avalduda ka erinevate füüsiliste sümptomitena. Kui stress kestab pikemat aega, võib see viia tõsiste haigusteni. Õpetajad said ülevaate depressiooni sümptomitest ja seda vallandavatest teguritest, samuti depressiooni ravimitest, aga ka ärevushäirest, sõltuvustest, läbipõlemisest ning seda soodustavatest teguritest.
Eraldi teemana tuli juttu enesekaastundest ja sellega seoses vajadusest märgata, mis minuga toimub ning vajadusest olla enda vastu lahke, kuid aktsepteerida ka kannatusi ja kriise kui elu loomulikku osa. Põhjalikumalt tulid vaatluse alla vaimse tervise vitamiinid, mille aluseks on puhkus ja uni ning söömine ja joomine. Kolmas oluline vaimse tervise vitamiin on füüsiline koormus. Neljandaks tuleb tähelepanu pöörata suhetele kõige lähedasemate pereliikmetega nagu abikaasa või elukaaslane, lapsed ja vanemad. Igal inimesel peaks väljapool perekonda olema vähemalt üks inimene, kellega ta saab rääkida asjadest nii, nagu need on. Abi pakkujatest esimesena võiks pöörduda perearsti poole, samuti võib olla abi koolipsühholoogist, vaimse tervise portaalist peaasi.ee või koolipsühholoogide nõuandeliinist 1226 (eesti keeles) ja 1227 (vene keeles). Karmen Maikalu rõhutas andestamise ning rasketest olukordadest edasiliikumise vajadust.
Vaimset tervist aitab hoida teadlik positiivsete kogemuste loomine. Osalevate õpetajate ettepanekute põhjal koostati nimekiri mitmekesistest tegevustest, mis pakuvad positiivseid kogemusi. Osalejatel soovitati leida just neile sobivad tegevusi, mis aitavad akusid laadida ja stressiga toime tulla ning ise aega võtta akude laadimiseks ja hoolitseda enda positiivsete kogemuste loomise eest.
Koolituse lõpetuseks rõhutas Karmen Maikalu tänulikkuse tähtsust meeleolu parandajana ning tõdes, et inimesest endast sõltub, kas ta pöörab rohkem tähelepanu headele või halbadele asjadele. Ta palus kõigil mõelda, kas me oskame alati väärtustada häid asju, mis meie päevas juba olemas on.
Lisaks kasulikele soovitustele ja nippidele vaimse tervise hoidmiseks said osalejad koolituse käigus vastata enda vaimset tervist hindavatele küsimustele, teha kaasa lõdvestavaid ja stressi vähendavaid harjutusi ning mõelda, milliseid muutusi nad enda elus saaksid teha. Koolitaja täiendas räägitut eluliste ja humoorikate näidetega, nii et koolituse lõppedes võtsid õpetajad lisaks vajalikele teadmistele ja praktilistele oskustele kaasa ka hea tuju.
Juta Jaani
