Koolivaheajal, 27.-28. veebruaril kogunesid Põltsamaa, Adavere ja Lustivere õpetajad Lille tänava muusikakooli aulasse, et enda teadmisi täiendada.
ÕPETAJATE KOGEMUSKONVERENTS
27. veebruaril toimunud õpetajate kogemuskonverentsi avaesineja oli Põltsamaa Ühisgümnaasiumi eripedagoog Annike Tasa, kes rääkis erilisest lapsest klassis. „Jagasin kogemuskonverentsil mõnd oma kogemuslikku taipamist. Taipamisteni on aidanud jõuda nii õpingud TÜ eripedagoogika erialal, töökogemused kui ka erinevad enesetäiendused – lugemine, kuulamine, küsimine, sh koolitused, vestlused targemate ja kogenumatega jms –, aga eelkõige nende kõigi kombinatsioon. Esitletud kolm taipamist valisin kolleegidega jagamiseks pigem meelevaldselt – need on need, mida endale tihti meelde tuletan, et oma positsiooni ja võimu pedagoogina mitte kuritarvitada.“
Edasi jätkusid töötoad, iga õpetaja sai neist kahes osaleda. Rainer Tõnnis tutvustas VR-prillide kasutamist ainetundides; Maire Keis, Aili Lomp ja Anne Paršin ning Maarika Isotamm ja Sirje Suvi jagasid oma töötubades parimaid palasid Meaningful Talks koolituselt ning Tartu Forseliuse kooli III kooliastme juht Ingrit Tera tutvustas õpistrateegiate kasutamist ainetundides.
Haridustehnoloog Rainer Tõnnise töötoas said õpetajad virtuaalreaalsusesse minna. „Panin prillidesse erinevad rakendused käima – seal sai joonistada; aineõpetajad said Youtube’i videosid vaadata, kehaliseõpetajad tegid virtuaalreaalsuses poksi, geograafiahuvilised said külastada Antarktikat, kosmost, keemia ja füüsika mooduleid läbiti. Õpetajad said kogeda, kuidas neid rakendusi saaks oma ainetundides kasutada. Oli neidki, kes tahtsid isegi kahes töötoas osaleda.“
Maire Keis, Aili Lomp ja Anne Paršin tõid oma ettekandes välja, et Meaningful Talks’i kaudu läbitud koolitus oli mõtlemapanev, andis praktilisi tehnikaid, samuti sai selle käigus teadmisi iseendast ning need aitasid õpilast paremini mõista. Näiteks koolitusest “Kontakt lapsega klassis ja koolis – loome suhteid, millel on tähendus” toodi välja suhete kolm reeglit: 1. Hoiame kokku, 2. Ei tee haiget! ja 3. Oleme rõõmsad!
Maarika Isotamm ja Sirje Suvi ärgitasid õpetajaid õppetöö kavandamisel mõtlema suuremale pildile: august on häälestumise kuu, millele järgneb õppetöö kui aktiivne töö ning juuni on reflektsiooni tegemise aeg. Iga etapp on oluline. Nad tõid välja, et eneseanalüüsi on kasulik teha iganädalaselt, vastates kolmele küsimusele: mis meeldis, mida teeks uuesti ja mida muudaks.
Tartu Forseliuse kooli III kooliastme juht Ingrit Tera andis seminari teoreetilises osas ülevaate, millele me oma teadmistes põhineme ning rääkis tõhusate strateegiate kasutamisest ainetunnis. Praktilises osas harjutati õpistrateegiate sõnastamist ja selgitamist.
VAIMSE TERVISE PÄEV
28. veebruaril toimus vaimse tervise teemaline koolituspäev: Põltsamaa Ühisgümnaasiumi koolipsühholoog Karmen Maikalu rääkis laste ja noorte vaimsest tervisest. „Me kas eitame seda või tunnistame probleemi ja tegeleme sellega,“ tõdes ta, käsitledes depressiooni, ärevust, enesevigastamist, aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH), soo ja seksuaalse identiteediga seotud teemat, söömishäireid ning psühhoosi. Iga teema puhul tõstis ta esile ka selle, mida õpetajad koolis antud teemaga kokkupuutudes teha saadavad, et õpilast aidata.
Sotsiaalpedagoog Linda Lääts rääkis teemadel „4 sammu märkamiseks ja sekkumiseks õpetajale“ ning „5 minuti vestlus õpilasega“. Tema sõnul on õpetaja jaoks olulised tegurid, mida tähele panna: 1) Laps tõmbub eemale nii sõpradest kui täiskasvanutest. 2) Laps on muutunud ülitundlikuks ümbritseva suhtes ja kõrgenenud valvsusega. 3) Lapse käitumine muutub tundmatuseni ja on seda pikema aja vältel, näiteks on käitumine muutunud väljakutsuvaks ja agressiivseks.
