MEIE INIMENE – MEELI NURKA 25. jaanuar Helis Rosin
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on üle saja töötaja. Käesolevas intervjuusarjas tutvustame oma töötajaid ja nende tegemisi. Sel nädalal räägib oma mõtetest Põltsamaa Ühisgümnaasiumi raamatukoguhoidja Meeli Nurka.
Kuidas Sa kooli sattusid ja mida Sa koolis teed?
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi raamatukogus alustasin tööd lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal. Olin eelmisel päeval Esku lasteaia vanema rühma kevadpeoga ühele poole saanud, kui seadsin sammud järgmisel hommikul Põltsamaa kooli poole.
PÜGis oli tol aastal 1100 õpilast ja käis hoogne õpikute tagastamine. Kolme päeva jooksul tuli vastu võtta kõik õpikud. Töö käis pliiatsi ja paberil olevate klassinimekirjadega. Tõsi, kooliraamatukogus oli ametis kaks inimest, aga see tagastamisjärjekord tundus ikkagi lõputu.
Vahepealsed aastad on toonud palju muutusi. Kooliraamatukogus kasutatakse andmebaasi RIKSWEB, õpilasi on kolme õppekoha peale 840 ja tööl on üks inimene. Peale õpikute, töövihikute tellimise ja laenutamise hoian silma peal ka kooli ajalooarhiivil, et ei katkeks järjepidevus ning uurimistöödel, et kõik oleks arhiveeritud ja kättesaadavad. Organiseerin ja koostan kooliraamatukogus ja Veski maja 3. korrusel näitusi, olen püüdnud luua ka võimalusi, kuidas õpetaja neid ainetundi rakendada saaks.
Mis teeb Sulle muret tänase koolihariduse juures?
Mulle jääb mulje, et üha enam ei pea üldse pingutama ei õpitulemuste ega oma sotsiaalsete oskuste arendamisel (suhtlemine, heade tavade järgimine, viisakus, empaatiavõime). Funktsionaalne lugemisoskus on saamas väga laialdaseks probleemiks.
Mis teeb Sulle täna koolis töötades kõige rohkem rõõmu?
Mulle teeb rõõmu, kui avastan mõne uue õpilase, kes armastab lugeda ja loebki ohjeldamatult. See on see, mille nimel tasub kooliraamatukogus tööd teha.
Õpetajad katsetavad uusi õppematerjale, õpetamisviise. Nii äge on näha täiesti teistsugust lähenemist õppetööle, mis ei tähenda sugugi suhtumist „tunnis peab alati lõbus olema“. Ja anna ainult võimalus gümnasistile midagi teistmoodi tunnis teha, andekaid ja nutikaid on nende seas päris palju.
Mida Sa teeksid, kui Sa ei töötaks täna koolis?
Ma töötaksin nähtavasti mõnes teises raamatukogus. Kunagi unistasin fotograafi ametist. Nüüd on sellest saanud minu hobi. Mulle meeldib tegeleda ka aialilledega.
Ütle üks mõttetera, mida tahaksid teistega jagada!
Minu isa lemmikväljend oli: „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse“. Pidasin seda vanasõnaks, aga otsima hakates selgus, et see on kuldreegel psühholoogias, filosoofias ja sotsioloogias. Psühholoogias tähendab see empaatilist suhtumist inimestesse, filosoofias teiste inimeste tajumist nagu iseennast, sotsioloogiast lähtudes on kristluses tuntud ütlus „Armasta oma ligimest nagu iseennast“.
Kuidas Sa kooli sattusid ja mida Sa koolis teed?
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi raamatukogus alustasin tööd lastekaitsepäeval, 1. juunil 2004. aastal. Olin eelmisel päeval Esku lasteaia vanema rühma kevadpeoga ühele poole saanud, kui seadsin sammud järgmisel hommikul Põltsamaa kooli poole.
PÜGis oli tol aastal 1100 õpilast ja käis hoogne õpikute tagastamine. Kolme päeva jooksul tuli vastu võtta kõik õpikud. Töö käis pliiatsi ja paberil olevate klassinimekirjadega. Tõsi, kooliraamatukogus oli ametis kaks inimest, aga see tagastamisjärjekord tundus ikkagi lõputu.
Vahepealsed aastad on toonud palju muutusi. Kooliraamatukogus kasutatakse andmebaasi RIKSWEB, õpilasi on kolme õppekoha peale 840 ja tööl on üks inimene. Peale õpikute, töövihikute tellimise ja laenutamise hoian silma peal ka kooli ajalooarhiivil, et ei katkeks järjepidevus ning uurimistöödel, et kõik oleks arhiveeritud ja kättesaadavad. Organiseerin ja koostan kooliraamatukogus ja Veski maja 3. korrusel näitusi, olen püüdnud luua ka võimalusi, kuidas õpetaja neid ainetundi rakendada saaks.
Mis teeb Sulle muret tänase koolihariduse juures?
Mulle jääb mulje, et üha enam ei pea üldse pingutama ei õpitulemuste ega oma sotsiaalsete oskuste arendamisel (suhtlemine, heade tavade järgimine, viisakus, empaatiavõime). Funktsionaalne lugemisoskus on saamas väga laialdaseks probleemiks.
Mis teeb Sulle täna koolis töötades kõige rohkem rõõmu?
Mulle teeb rõõmu, kui avastan mõne uue õpilase, kes armastab lugeda ja loebki ohjeldamatult. See on see, mille nimel tasub kooliraamatukogus tööd teha.
Õpetajad katsetavad uusi õppematerjale, õpetamisviise. Nii äge on näha täiesti teistsugust lähenemist õppetööle, mis ei tähenda sugugi suhtumist „tunnis peab alati lõbus olema“. Ja anna ainult võimalus gümnasistile midagi teistmoodi tunnis teha, andekaid ja nutikaid on nende seas päris palju.
Mida Sa teeksid, kui Sa ei töötaks täna koolis?
Ma töötaksin nähtavasti mõnes teises raamatukogus. Kunagi unistasin fotograafi ametist. Nüüd on sellest saanud minu hobi. Mulle meeldib tegeleda ka aialilledega.
Ütle üks mõttetera, mida tahaksid teistega jagada!
Minu isa lemmikväljend oli: „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse“. Pidasin seda vanasõnaks, aga otsima hakates selgus, et see on kuldreegel psühholoogias, filosoofias ja sotsioloogias. Psühholoogias tähendab see empaatilist suhtumist inimestesse, filosoofias teiste inimeste tajumist nagu iseennast, sotsioloogiast lähtudes on kristluses tuntud ütlus „Armasta oma ligimest nagu iseennast“.
