Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on üle saja töötaja. Käesolevas intervjuusarjas tutvustame oma töötajaid ja nende tegemisi. Seekord saab sõna Põltsamaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja Marii-Anett Lillemägi.

Kuidas Sa Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse tööle sattusid?  

Alustasin ülikooli ajal tööd Kanepi Gümnaasiumis, kus töötasin klassiõpetajana kolm aastat. Eelmisel aastal tekkis soov kolida tagasi kodulinna Jõgevale. Niisiis pidin leidma töö elukohale lähemal ja valituks osutus Põltsamaa Ühisgümnaasium. Töövestlusele tulin ärevalt, sest teadsin, et kui ma siia kooli tööle ei peaks saama, ei koli ma ka Jõgevale. Töövestluselt lahkusin enesekindlana ja tunne oli hea. Jäin ootama kõnet, mis tuli juba loetud päevade jooksul. Osutusin klassiõpetaja ametikohale valituks. 

Mis Sulle koolielu juures rõõmu pakub?  
 

Koolielu juures pakuvad mulle rõõmu väga paljud asjad. Õpetajana näen, kuidas õpilased õpivad lugema, kirjutama ja arendavad oma sotsiaalseid oskuseid. Õpilased on positiivsed, naeratavad palju, jagavad kiidusõnu, kallistavad ja kutsuvad kogemata isegi emmeks. See annab mulle palju energiat ja kinnitab, et minu töö on oluline. Rõõmu pakuvad mulle ka kolleegid, sest hea koostöö ja toetav tööõhkkond on väga tähtsad. Tunnen, et mind on kollektiivi hästi vastu võetud. 

Aga mis teeb muret?  
  

Enim muret valmistab õpilaste emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu. Õpilased võivad olla väga tundlikud ja neil võib olla raskusi oma emotsioonide kontrollimisega. Õpetajana muretsen, kas kõik õpilased tunnevad end koolis turvaliselt ja on siin õnnelikud. 

Kui Sa koolis ei töötaks, mida siis teeksid?  
 

Mul on alati olnud väga korralikult vormistatud vihikud ja minu jaoks on oluline süsteem, mille järgi töötada. Pere on mul ikka alati öelnud, et ma võiksin olla raamatupidaja või dokumentide haldaja. 

Ütle üks mõttetera, mida soovid teistega jagada!  

Õpetaja töö ei lõpe kunagi kell viis – see on elukestev õppimine, nii õpilastele kui õpetajale endale.