11. novembril toimus Adavere koolis projektipäev „Mehed kooli“, mille raames oli kogu koolipere – 77 õpilast ja 13 õpetajat – oodatud tundidesse, mida viisid läbi eranditult ainult mehed.
Külalisõpetajateks kutsuti erinevate valdkondade esindajaid. Adavere kooli huvijuht Terje Õunapuu tõdes, et vabatahtliku töö eest oli tal külalisõpetajatele vastu pakkuda mõnusat seltskonda ja suupistelauda, kuhu õpetajad tõid enda valmistatud salatit, kooki ja muud paremat. „Kõik kutsutud olid kohe nõus!“ rõõmustas ta.
Adavere kooli õpetaja ja karjäärikoordinaator Merle Karuks meenutas, et varasematel aastatel on kutsutute esimene vastus olnud, et liiga kiire on. „Aga kui nad tulevad, siis ei taha ära minna. Nad saavad põneva kogemuse,“ tõdes ta.
Tänavusel projektipäeval viisid tunde läbi Indrek Lainemäe, Arbo Koller, Ott Remmer, Rainer Tõnnis ja Janis Nõlvak. Indrek Lainemäe on automudelismi esindaja Eestis ning tutvustas ka õpilastele oma hobi. Ta arutles hobi tähtsuse üle ning suunas kuulajaid mõtlema, milleks meile hobisid vaja on ja miks pühendumine on oluline. Mõnikord võib hobist kasvada ka elukutse. Lainemäel oli kaasas kaks mudelautot ja ehitatud väike rada, millel iga laps sai vähemalt korra mudelautoga sõita.
Arbo Koller on Päästeameti töötaja, kes käesoleval aastal jäi meediapilti vabatahtliku keskkonnareostuse likvideerijana. Koller suunas kuulajate mõtted keskkonnale hoidmisele ja selgitas, miks iga inimese panus on oluline. Kaasa oli ta võtnud erinevaid topiseid, mida lapsed said uudistada. Õunapuu iseloomustas tundi kokkuvõtlikult: „See oli eluline loodusõpetuse tund. Ta on mees, kes tunneb loodust ja armastab seda.“
Koolitunde andis ka taipoksija Ott Remmer. „Ta on Adavere kooli vilistlane. Tema on näide sellest, mis võib juhtuda, kui juhuslikult satud trenni, mis sulle meeldima hakkab,“ kirjeldas Karuks maailmameistrivõistlustel Eestit esindanud meest. Tunnis rõhutas sportlane hariduse vajalikkust oma kogemuse näitel ning tutvustas oma spordiala, näitas asendeid ja õpetas reaktsiooniharjutusi tegema.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumist olid koolitunde andmas ka haridustehnoloog Rainer Tõnnis ja IT-spetsialist Janis Nõlvak. Nende tund oli inspireeritud „Rakett 69“ saate formaadist. Lapsed pidid leidma erinevatele probleemidele loovaid lahendusi. Näiteks pidid nad võistluse korras olemasolevaid abivahendeid kasutades ehitama uue koolimaja maketi, heitemasina, iseliikuva auto ja ehitama vooluringi. Mida vanemad olid õpilased, seda keerulisema ülesande nad ka said.
Karuks tõdes, et sellised projektipäevad on olnud väga põnevad päevad. Kuna õpetajad osalevad koos oma õpilastega tundides, saavad ka nemad kõigest osa. Seekord said õpetajad pärast koolipäeva samuti ülesande – nad pidid võistkondadena aja peale ehitama võimalikult kõrge torni, mis ümber ei tohtinud kukkuda.
Õpilaste tagasiside – mida uut nad teada said?
Ott Remmeri tund: „Poksimises saadakse palju vigastusi.“ „Poksimises on kaal väga tähtis.“ „Ott Remmer on kuulus.“ „Ta on praegu maailmatasemel 6. poksija.“ „Peaga ei tohi lüüa.“ „Ta näitas poksivõtteid.“
Arbo Kolleri tund: „Õunast saab joodi, mida kitsedel on vaja.“ „Kobras sureb ära, kui üks hammas ära tuleb.“ „Umbusi jõe reostuse päästmise lugu oli huvitav kuulata.“ „Põnev oli KITSE teema.“ „Kuidas topised tehakse.“ „Said teada, mis on ammoniaak.“
Indrek Lainemäe tund: „Autosid on raske juhtida. Ta ütles, et tähtis pole kiirus, vaid täpsus.“ „ Sain teada, et selline mudelismisport on olemas, kus on ka maasturautod.“ „Esmalt tehakse prototüüp ja siis tehakse masin ise.“ „Tema käis ka Adavere koolis.“ „See auto värk ei olegi nii lihtne.“ „Neil on teistsugune pult.“
Janis Nõlvaku ja Rainer Tõnnise tund: „Nüüd tean, kuidas elekter töötab ja kuidas seda skeemi teha.“ „Õppisin, kuidas saada LED-pirn põlema.“ „Õppisin, kuidas ilma teibi ja liimita pappmaja ehitada.“ „Õppisin, kuidas autot ehitada.“ „Meisterdasime heitemasinat ja õppisime, kuidas panna kuul lendama.“ „Õppisime teistega nõu pidama.“ „Nii lihtsatest asjadest saab meisterdada põnevaid heitemasinaid. Lahe!“
Isadepäeva tähistamine muutuste tuules
Merle Karuks tõdes, et kunagi tähistati Adavere koolis isadepäeva kontserdiga. „Aga lõpuks nägi see välja umbes selline, et kuulamas oli kümme ema, laval oli kuus kurba last ja me kõik teadsime, et isa on Iirimaal, Saksamaal, Soomes … või teise pere juures. Tekkis küsimus, et miks me siis peaksime haavale soola raputama?“
Seejärel muudeti tähistamise formaati. Isad kutsuti õhtul kella 18ks kooli, kus nad osalesid kuni kella 21ni tundides. Samal ajal oli lastel mardipidu ning peo lõpus käisid isad lastele esinemas.
Kui tajuti vajadust taas muudatuse järele, otsustati pakkuda isadele koostöövõimalust, et nad saaksid ise lastele koolitunde anda. „Leidsime mõned, aga ikkagi mõned jäid puudu. Tol hetkel olime oluliselt suurem kool kui praegu. Hakkasime siis lihtsalt mehi otsima,“ tõdes Karuks. Taolisi projektipäevi on toimunud viis korda, vahepeal on klassidega käidud meestel hoopis töö juures ekskursioonil.
