Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on üle saja töötaja. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 105. sünnipäeva pidustuste eel saab sõna 23 aastat Põltsamaa Ühisgümnaasiumit juhtinud direktor Aimar Arula. Neist kümmekond aastat on ta andnud ka kehalise kasvatuse tunde, lisaks üksikuid ainetunde.

Kuidas Sa kooli tööle sattusid?
Mul oli ülikooli õppima asudes valida: kas arsti- või kehakultuuri teaduskond. Valisin kehakultuuri, kuna sport oli nii hingelähedane. Tartu Riiklikust Ülikoolist sain nii õpetaja kui ka kergejõustiku treeneri kutse. Seetõttu läksin ka õpetajaks tööle.
Omal ajal mõtlesin, et lähen kindlasti ühe suure kooli juhiks – kas Jõgevale või Põltsamaale, kuna siin ja Jõgeval asuvad maakonna suurimad koolid.
Põltsamaale tulin Jõgevalt. Olin Jõgeva maavalitsuses haridusnõunik. Käisin koole kontrollimas, tegelesin olümpiaadidega …
1999. aastal kuulutati välja konkurss Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori ametikohale ja ma osalesin. Mul õnnestus see konkurss võita ja nii ma siia sattusingi.

Mida Sa direktorina koolis teed?
Direktori vastutab kõige eest. Kogu asutuses juhtuv ja toimuv on juhi vastutada. Üldvastutus on juhil. Õnneks saab küll jagada tööülesandeid oma alluvate vahel, aga üldvastutus on minul kõige eest. Alates kooli eelarvega ja lõpetades kiusamiste ning õpilaste kooliväliste juhtumitega näiteks sotsiaalmeedias. Selles mõttes on vastutus suur ja tööülesanded ikkagi väga erinevad.

Mis teeb Sulle muret tänase koolihariduse juures?
Muret teeb see, et järjest rohkem peab kool tegelema õpilaste sotsiaalsete oskuste, pereprobleemide, aga ka keskendumise ja õpimotivatsiooniga. Ma tunnen, et järjest rohkem puudutavad kooli sotsiaalsed teemad. Alati need polegi otseselt kooliga seotud, aga järjest sagedamini on vaja tugispetsialistidel, õpetajatel, klassijuhatajatel ja koolijuhil vaja aidata neid lahendada.

Aga mis pakub koolis kõige rohkem rõõmu?
Rõõmu pakub viimasel ajal see, et oleme leidnud uusi ja noori õpetajaid. See on hästi tore.
Gümnaasiumiastmest toon esile õpilasi, kes on aktiivsed ja korraldavad ka üritusi.

Mida Sa teeksid, kui Sa täna ei oleks direktor?
Ei oska sellele otseselt vastata. Võib-olla oleksin kehalise kasvatuse õpetaja või spordihoone juht? Ma arvan, et see oleks seotud ikkagi spordiga. Iseenesest ei välista ka haridusnõunikuks olemist või midagi taolist. Võib-olla tegutseksin ka eraettevõtluses.

Ütle üks mõttetera, mida tahaksid teistega jagada!
Otsustamine on palju parem kui mitte otsustamine. Ehk siis mingil hetkel otsustades liigud ikkagi kiiremini edasi kui otsust mitte tehes.