Käesoleval õppeaastal ühendasid kolm kooli – Eestist, Lätist ja Fääri saartelt – jõud, et võimaldada Nordplus õpilasvahetuste raames 5.–8. klassi õpilasgruppidel avastada maailma uute tehnoloogiate abil. Kolme õpilasvahetuse vältel tutvuti ka partnerkooli ja kohaliku piirkonnaga.
Igale projektikohtumisele oli oodatud igast partnerkoolist kaheksa õpilast ja kaks õpetajat, kokku osales Põltsamaa Ühisgümnaasiumist kolmel projektikohtumisel 16 õpilast.
Esimene projektikohtumine toimus novembri alguses Fääri saarel Giljanesi koolis. Õpilased osalesid AI-teemalises töötoas, tegutsesid rühmades ning otsisid kolme riigi erinevusi ja sarnasusi. Tutvuti ka koolimajaga, sh tehnoloogiaklassiga. Palju matkati looduses ning nauditi Fääri saarte omanäolist loodust.
Projektis osalenud õpetaja Külli Kalvist tunnistas, et Fääri saared tundusid tema jaoks kauge ja huvitava sihtkohana. „Tahtsin näha ja kogeda midagi uut, laiendada silmaringi, saada uusi teadmisi ning positiivseid emotsioone,“ loetles ta ja lisas, et ootused täitusid 125%.
Atlandi ookeanis paiknevalt Fääri saarelt tehti veealuseid tunneleid pidi väljasõite ka naabersaartele, külastati näiteks orgu peidetud Tjørnuvíki külakest, matkati Slave Cliff'ile ja külastati Fääri saarte pealinna Tórshavni, kus astuti sisse kohalikku rahvusgaleriisse ning mängiti bowlingut.
Veebruari alguses võõrustas projektipartnereid Põltsamaa Ühisgümnaasium. Õpilased said praktilise kogemuse VR-prillidega, põgenemistöötoas ning AI-rakendamisel. Tehisintellekti kaasabil koostasid rahvusvahelised õpilasgrupid Põltsamaa linna uue kujuteldava kohviku jaoks kolmekäigulise menüü, samuti mõtlesid välja, missugune võiks söögikoha interjöör olla.
Lisaks tutvusid külalised Põltsamaa lossi ja selle ajalooga, osalesid Põltsamaa Kunstikooli klaasitöötoas, koos eestlastega käidi Kuningamäel kelgutamas ning osaleti Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kahes töötoas ja sõideti saaniga.
Kolmas ja viimane projektikohtumine toimus aprilli keskel, mil koguneti projekti juhtinud Läti partnerkoolis, mis kannab nime Pāle Pamatskola. „Pāle alad on vanad liivlaste elualad, kus väärtustatakse kultuuripärandi edasikandmist,“ tutvustas projekti koordineerinud Marika Viks piirkonna eripära. „Nende põhikoolis õpib praegu 60 õpilast, ehitatud on see 150 õpilase tarvis ning hetkel nad võitlevad selle eest, et kooli ei suletaks. 20 km raadiuses ühtegi teist kooli ei ole, mistõttu sulgemine tähendaks oluliselt pikemat sõiduaega mõnda teise kooli,“ selgitas ta tagamaid.
„See on hubase õhkkonnaga kool. Maja ise on nagu juveel – ehitatud 1936. aastal, milleks on kasutatud rahvuslikke materjale ja motiive. Kool osaleb paljudes projektides ning annab sel viisil võimaluse väikese piirkonna õpilastele ning õpetajatele maailma avastada,“ kirjeldas Viks kooli tugevust.
Lätis külastati liivlaste ja hõbeda muuseumit, tehti rabamatk, külastati Riia vanalinna ja Läti Keskpanga teaduskeskust „Money World”, kus programmis osalenutele jäi meelde printsiip: „Kui loodad saada raha ilma tööta, on see illusioon“.
Ühtlasi külastati ka Läti rahvusraamatukogu lastekirjanduse osakonda ja osaleti aaretejahil. „Partnerkoolis korraldatud töötubadesse olid kaasatud ka lapsevanemad. Väga tore oli näha, kuidas väike kogukond hoiab kokku ning tegutseb ühise eesmärgi nimel. Projekti lõpetuseks olid lapsevanemad koos õpetajatega katnud oivalise suupistelaua kohalike hõrgutistega, ei puudunud ka tort,” tõi Viks esile ja tõdes, et lapsed oleksid tahtnud nädala asemel kauemaks projektikohtumisele jääda.
Kohalikku raamatupoodi külastades tabas eesti õpetajaid äratundmisrõõm, sest lettidelt vaatas vastu üksjagu tuttavat tõlkekirjandust – eesti kirjanike teostest olid esindatud näiteks Edgar Valter, Kadri Hinrikus ja Juhani Pütsepp.
Projektis osalenud klassiõpetajad Marika Viks ja Külli Kalvist tõdesid, et õpilastele annab rahvusvahelistes projektides osalemine tohutu õppimisvõimaluse, kasvatab iseseisvust ning annab uusi kultuurilisi ja ajalooga seotud teadmisi.
