21. septembril toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Lille tänava õppehoones traditsiooniline sügislaat, kus müüjateks olid õpilased esimesest kuni kuuenda klassini. Sügislaat toimus samaaegselt neljal korrusel. Ehkki sortimendis leidus hulgaliselt ainulaadseid tooteid, sai igalt korruselt osta erinevates variatsioonides muffineid ja õunakoogi tükke.

Esimese klassi õpilane Hanna (7) müüs laadal hea tuju kooki. Ta tunnistas, et retsepti aitas välja valida ema. Põhjus, miks tema kooki ostma peaks, oli lihtne: „See teeb hea tuju.“ Ta tunnistas, et laadal osalemine eeldab ka aktiivset mõttetööd. „Siin tuleb arvutada,“ rääkis ta vajalikust oskusest. Arvutamisega jäid mõned esimeste klasside õpilased hätta siis, kui raha tuli tagastada või kui toodet osteti suuremas koguses. Sellistel puhkudel tõttasid appi kas lapsevanemad või õpetaja, et tehing saaks edukalt lõpule viidud.

Isuäratava õunakoogiga oli laadal ka Anete (7). Ta kinnitas, et osales ka ise koogitegemise protsessis. „Mina segasin tainast,“ täpsustas ta. Anete kõrval oli koha sisse seadnud Markus (7). Tema müüs vahukomme, koduseid viinamarju ning muffineid. Kõige kiiremini osteti tema letilt ära vahukommivardad, ent ka teiste toodete vastu oli suur nõudlus.

Viinamarjadega kaubelnud Markus tunnistas, et kodus on tema perel palju viinamarjataimi. Küsimuse peale, kas tal endal ei tule müües isu viinamarju põske pista, kõlas resoluutne „ei“. „Ma ei söö neid viinamarju, aga emme sööb. Minule maitsevad rohelised Selveri viinamarjad,“ tutvustas noor müüja
oma lemmikuid. Ka värskeid jõhvikaid müünud Marie tunnistas, et temale jõhvikad ei maitse. „Aga osadele suurtele inimestele maitsevad ja isegi lapsed ostsid neid täna,“ tõi ta esile inimeste erinevad maitse-eelistused.

Karel (7) seevastu keskendus pannkookide ja kummikommide müügile. Ta osales ka ise kummikommide tegemisel – aitas marjamahlast ja želatiinist tehtud segu vormidesse valada ning pärast komme vormist välja võtta. Ta tõdes, et müügitöö on lihtne. „Selgus, et tuleb laat ja on kliendid, kes tahavad osta,“ tõi ta eduka müügitöö eeldused esile. Teiste õpilaste toodetest jäi talle silma kaasõpilase kätetöö. „Pohladest tehtud kaelakee oli äge, aga ma ei saanud seda osta, oli juba otsas,“ nentis ta.

Hea tuju tooted
Hanna-Mia (7) müüs hea tuju teed (kuivainepakid sisaldasid piparmünti ja melissi) ja hea tuju mett, mille tootsid tema vanaema mesilased. Ostuargumendina, miks peaks tema tooteid ostma, kõlas tüdruku suust: „Sest need on maitsvad!“

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi huvijuht Helena Nõmmik tõdes, et sel aastal pakkusid mitmed noored müüjad hea tuju tooteid – kook, tee, mesi, juurviljakrõpsud… „See oli üllatus, sest eelnevalt seda omavahel kokku ei lepitud,“ tõdes ta.

Laadal olid esimest korda müüja rollis ka Ondri (11) ja ukrainlane Stass. Poisid rääkisid, et aitavad üksteist müügitöös. Muffinite küpsetamisega hakkama saanud Ondri tunnistas, et kodus valmistab ta enamasti muna sisaldavaid toite. „Meil on kodus hästi palju linde,“ põhjendas ta.

Kui poisid tundsid, et küpsetiste müük ei edene nii kiiresti kui võiks, võtsid nad kasutusele uue müügistrateegia – haarasid kandiku küpsetistega ja hakkasid mööda koolimaja toodetega ringi käima, hõigates: „Ostke muffineid ja õunakooki!“

Lisaks kodustele küpsetistele sai laadalt osta ka kohapeal valmistatud suhkruvatti, popkorni, smuutit, sibulat, isetehtud ehteid, juuksekumme, moose ja kompotte, huulepalsameid…

Laadalt saabunud õpilane tutvustas õpetajale ja kaaslastele õhinal, kuidas ta äsja soetas endale pisikese potilille. „Ma sain selle sõbrahinnaga,“ rõõmustas tütarlaps hea tehingu üle.

Helis Rosin