24. oktoobril toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tugikeskuse avatud uste tund ja tänuüritus.
Kui käesoleva aasta esimeses pooles toimusid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ühiselamu 1. korrusel ulatuslikud lammutustööd, siis septembris alustasid juba renoveeritud klassides õppetööd õpiabi vajavad ning väikeklasside õpilased.
Kooliaasta algusesse lükkus veel tugispetsialistide kabinettide valmimine ning mööbliga varustamine. Nüüdseks on renoveerimistööd lõppenud. Koolivaheaja esimesel tööpäeval olid kooli töötajad oodatud uutesse ruumidesse ekskursioonile. Sellele järgnes tänuüritus, kuhu olid kutsutud ettevõtmise eestvedajad ja koostööpartnerid.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula tõdes, et vajadus väikeste ruumide järele on olnud juba aastaid. „Mõte luua tugi- või koolituskeskus on juba vana mõte. Vallaga läbirääkimiste käigus jõudsime praeguse tulemuseni,“ selgitas ta ja lisas, et tegi tihedat koostööd abivallavanem Kristi Klaose ja toonase põhikooli õppejuhi Kaija Kitsega.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tugiteenuste juht Kaire Kampus tunnistas, et alguses kartsid nii õpetajad kui ka lapsevanemad, et eraldi majas õppides pole lastel piisavalt võimalusi eakaaslastega suhelda. „Õpilaste praegune tagasiside on, et neile meeldib siinne rahulik keskkond. On lapsi, kes vajavadki õppimiseks väiksemaid ruume ja vaiksemat keskkonda,“ lisas ta.
Logopeed Anne Paršin tõdes, et erinevus varasema keskkonnaga on kordades. „Siin on väga mõnus, vaikne ja rahulik. Lapsed on vahetundides avastanud mängud, mida nad gruppides mängivad,“ kirjeldas ta uut töökeskkonda.
Tugikeskuse õpilased liituvad osades tundides ka oma klassiga. „Põhiline on see, et õpilased saavad mingiteks tundideks võimaluse olla rahulikus keskkonnas ning liikuda õppeaines edasi neile sobivas tempos,“ täpsustas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arendusjuht Juta Jaani.
Kampus lisas, et peaaegu kõik tugikeskuses õppivad lapsed on ka Rajaleidja spetsialisti poolt määratud eritõhustatud tuge saama. Kokku on neid viiekümne ringis.
„Õpe on korraldatud nii, et kui tunniplaanis on näiteks eesti keel, siis nemad osalevad siin eesti keele õpiabis,“ selgitas Kampus. Ta lisas, et väikeklasside õpetajad on kas eripedagoogilise ettevalmistusega või peatselt õpinguid lõpetamas.
Nõustatakse ka lapsevanemaid ja õpetajaid
Tugikeskus koosneb mõtteliselt kahest osast – välisuksest sisenedes vasakule poole jääb kuus õppeklassi, paremale poole aga neli tugispetsialistide kabinetti. Lisaks on tugikeskuses ka mõned abiruumid.
„Meil on kolm koolipsühholoogi, kes töötavad osakoormusega. Neil on omavahel tööjaotus, kes mingi valdkonnaga tegeleb,“ rääkis Kampus. Kõigis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppekohtades on tagatud ka sotsiaalpedagoogi ja logopeedi teenus, õppetöösse on kaasatud ka eripedagoogid.
„Psühholoogide külastatavus on siin aktiivne. Ma olen õhtuti siin ja näen, et Karmen (Maikalu, toim.) läheb mõnikord alles kell 20 ära,“ tõdes Kampus. „Psühholoogilist tuge ei pakuta siin ainult õpilastele, vaid ka lapsevanematele ja õpetajatele,“ lisas Jaani. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tugikeskuse teenused on tasuta nii kooli õpilastele, nende õpetajatele kui ka lapsevanematele.
Põltsamaa valla abivallavanem Kristi Klaos rääkis, et 1980ndatel ehitatud hoone vajas hädasti kaasajastamist. „Palju oli ka lammutamist, sest ruumide plaan ehitati ümber. Mõni ruum tehti väiksemaks, teine suuremaks,“ täpsustas ta.
Renoveerimistööd kestsid üle poole aasta, mille käigus renoveeriti täielikult tugikeskuse kasutuses olev ühiselamu hoone esimene korrus, kogu hoones vahetati välja vanad elektrikilbid ning ehitati uus kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Ehitustöid tegi Põltsamaa Vallavara OÜ, küttesüsteemid ehitas TJ Hooldus OÜ ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitas Luikse Teenus OÜ. Renoveerimistöid rahastas Põltsamaa vald, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi tugikeskuse renoveerimistööd maksid 232 000 eurot.
Helis Rosin
