10.–14. detsembrini külastas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kooli esindus Leedus Klaipeda linna, kus toimus Norplus Junior „Artict“ teine projektikohtumine.
Kui novembris Põltsamaal toimunud viiepäevase projektikohtumise teemaks oli kunst, siis seekord keskenduti teatrile. Töötubade käigus õpiti näidendi kirjutamist ja esitlemist, lisaks tehti ka kunsti ja muusikat. Lisaks õpilastele õppisid ka õpetajad, kuidas integreerida teatri elemente koolitundidesse.
Projektikohtumine lõppes rahvusvahelistes tiimides loodud lühinäidendite esmaettekannetega kohaliku kooli aulas. Näidendites kajastusid nii jõulud kui ka muud teemad.
Õpetaja Marika Viksi sõnul kulges projektikohtumine hästi. „Meil läks kõik kenasti, lausa suurepäraselt,“ tõdes ta. Ta lisas, et viie päeva jooksul saadi palju uusi kogemusi.
Projektikohtumisel osalenud Kristjan Kallas ütles, et talle meeldis projektikohtumisel kunstitund, kus joonistati sule ja tindiga. Kohtumise käigus sai ta teada, et Leedu on 1000-aastane ning tutvus kooliga, kus projektikohtumine toimus.
„Meie grupi näidendi teemaks oli „Hirmus“. Meie lugu rääkis lagunenud majast, kus kummitas ja kahest tüdrukust, kes läksid sinna sisse ning nad oleksid peaaegu kinni jäänud,“ rääkis noormees rühmatöö käigus valminud loometööst.
Kirsi Suni sõnul sai tema projektikohtumiselt julgust juurde. „Ma õppisin, et vahet ei ole, kui räägid inglise keelt vigadega. Neile on oluline aru saada, mis räägitakse. Lihtsalt tuleb julgelt rääkida nii nagu oskad.“ Tema rühma ühistööna valmis näidend teemal „Üllatus“.
Õpetaja Külli Kalvist ütles, et projektikohtumine oli rikastav kogemus tänu sellele, et vastu võttis teatrisuunaga klass ning suurem osa sealsetest tegevustest ja töötubadest olid seotud teatri ja etendamisega. „Meiega kaasas olnud õpilased said kiita – plussidena toodi korduvalt välja vaoshoitust, töötahet, ühtehoidvust, koostöötahet, rahulikkust, suhtlemisvalmidust, head keeleoskust jms positiivseid omadusi.“
Projektikohtumise olulise märksõnana tõstis Kalvist esile ka huvipakkuvaid ja omapäraseid väljasõite. Ühiselt külastati meremuuseumi, delfinaariumi, Draamateatrit ja muuseumiks muudetud sõjalaeva. Nii küsitletud õpilased kui ka õpetajad tõstsid esile meeldejäävaima külastusena meremuuseumis käigu.
Mille poolest erines Klaipeda gümnaasium (Klaipėdos Vydūno gimnazija) Põltsamaa Ühisgümnaasiumist?
* kooli saab katsete alusel, ühele kohale on 4-5 soovijat.
* seal on teatri-, muusika- ja kunstikallakuga klassid. Igat lendu on kolm paralleeli ja igas lennus on kõik need 3 suunda, klassis on 30 õpilast. Suund tuleb valida juba 1. klassi astumisel, ka 1. klassi astujatel tuleb klassi saamiseks sooritada testid.
* erivajadustega lapsi, taseme- ega õpiabirühmi ei ole, koolis pole ka ukrainlasi.
* õpilased peavad lõunasöögi eest maksma (ühe lõunasöögikorra maksumus pidavat olema 3-5 eurot), paljudel on söök endal kaasas ehk reaalselt söövad sooja lõunat vähem kui pooled kooli õpilastest.
* lapsevanemad maksavad igakuiselt koolile ka lisaraha, mis pidavat sõltuma klassist, kus laps õpib (5. klassi puhul oli see tasu näiteks 28 eurot kuus. Need lisarahad lähevad kooli suunavalikute rahastamiseks)
* silmapaistvad projektid koolimaja korrustel – 2. korrusel oli lumememmede ja 3. korrustel šokolaadimajade näitus (Antud korruse klasside õpilased meisterdasid šokolaadimaja ühel koolipäeva õhtul kõik koos oma lapsevanematega koolimajas). Koridorides on kunstitööd lõuenditel.
* ei õpilased ega õpetajad ei pea kandma ega kanna koolis vahetusjalatseid.
* klassides ei tundu olevat tahvleid, vaid on väga suured puutetundlikud teleriekraanid.
* teatrisuuna tarvis on olemas lavaosaga klassiruum.
